Tsauuu.
Olen jälle suutnud ennast arvuti ette vedada,sooviga blogi täiendada.Laiskuse ja ajanappuse tõttu pole seda varem jõudnud teha.Ja nii ununeb päris palju ära,kui koguaeg toimetad miskit.Nii et ma nüüd üritan oma ajusoppides natukese ringi tuhnida ja miskit kirja panna.Krt ma ei kujutaks ette,kui blogi ei kirjutaks,siis ma ei mäletaks pooli asju enam,kui Eestisse tagasi tuleksin.
Nüüdseks oleme tagasi Karrathas ja teeme jälle hoogsalt tööd.Aga mitte sellest ma ei tahtnudteile täna kirjutada,vaid Bali viimastest päevadest.
Rannas lebotades saime tuttavaks kohalikuga,kelle nimi oli Wayan.Temalt saime erinevat infot Bali kohta ning käisime klubisid ja "restorane" avastamas.Restoranid panin jutumärkidesse sellepärast,et need olid sellised tagasihoidlikud väikesed söögikohad peamiselt kohalikele,kus olid ikka väga odavad hinnad.Kuna Wayanil oli ameteid 1001,siis õnnestus meil tema kaudu ka Bali tripile saada.Kui ma oma põlve pärast ei kardaks nii palju,siis oleks isegi surfamist õppida saanud.Nii et seekord suutsin veel ei öelda.Aga nüüd lähemalt meie tripist.Pärast hommiku-sööki hotellis korjati meid peale ja tripp võis alata.Esimest peatust ei pidanud kaua ootama.Meid viidi vaatama kohalike etendust,mis rääkis hea ja kurja võitlusest ja mis oli kohalikele ajalooliselt tähtis.Nimeks oli sellel Barong & Kris Dance.See oli omapärane ja lahe,isegi naljakas.Kuigi Wayan ütles,et me väga ei naeraks seal.Aga kuna teistele etenduse vaatajatele seda polnud vist öeldud,siis naerdi seal päris korralikult.Tegelased olid erinevates lahedates kostüümides ja lava kõrval mängisid laivis muusikud pille.Ja kuna me saime ingliskeelse etenduse sisuseletuse,siis saime isegi enam vähem aru,mis toimus.Edasise suuna võtsime kohalikku käsitöötehasesse,mis oli Balil ainuke,kus värviti käsitsi siidi ning joonistati sellele mustrit.Huvilised said jalutada ja vaadata,kuidas kohalikud siidile mustreid tegid ja hiljem poest endale meeneid osta.Päris pikk ja aeganõudev protsess on see siidimustrite tegemine.Järgmiseks peatuseks oli "hõbedatehas".Mis oli küll rohkem suur pood,mille tagahoovis oli väike putkake,kus üks mees meie tuleku peale hakkas kiiresti ennast liigutama.Tegelikult oli päris huvitav kuulata,kuida hõbedat töödeldi erinevat moodi ennem,kui nendest hakati midagi valmistama.Hõbedameister valmistas parajasti kõrvarõngast,mille tegemine algusest lõpuni pidavat võtma umbes kaks nädalat.Loomulikult ei olnud see selline tavaline pisike kõrvarõngas nagu me eestlased kanname.See oli umbes kümme korda suurem ja kõiksuguste erinevate nikerdustega.Ja aparaadid ning abivahendid millega ta seda tegi,ei olnud just kaasaegsed.Kui ta kuumutas kahte erinevat hõbedatükki omavahel kokku,siis ta pidi samalajal jalaga hapniku peale pumpama,et leek ära ei kustuks.Kokkuvõttes on nad väga osavad.Piisavalt hõbeda valmistamist jälgitud,liikusime poodi,et seal valmis asju vaadata.Kuid arvake kaks korda,kas meil see õnnestus.Loomulikult mitte,kohe poodi sisse jõudes,lendas meile natti müüja,kes hakkas erinevaid asju pakkuma.Nii me sealt kiiresti minema põgenesimegi.Kuigi oleks tahtnud rahulikult ringivaadata,sest seal oli päris ilusaid ja huvitavaid asju.Näiteks hõbedast helikopter ja mootorratas ning hobukaarik ja kitarr olid asjad mida jõudsime kiiruga silmitseda.Hopsti autosse ja suund põhjapoole.järgmine peatus tõotas tulla "magus" ja nii see ka oli.Monkey Forrest ehk ahvimets.Ei oleks osanud arvatagi,et see nimi ennast ära tõestab.Arvasin et näeme kõrgel puude otsas mõnda ahvi.Kuid õnneks see ei vastanud minu eelarvamusele.Ma arvan,kui ma ütlen,et seal oli ahve sadu või lausa tuhat,siis ma ei valeta.Neid oli kõikjal - puudel,teepeal,teekõrval - kes peesitas niisama,kes puhastas kaaslast,kes kaklesid omavahel,kes imeta beebit jne.Kuid põhiline,kui sa võtsid banaani välja,siis nad jätsid oma tegevuse pooleli ja ronisid mööda sind üles,et banaan kätte saada.Mõnel võimukamal oli lausa kolm banaani korraga süüa.Banaane müüdi ennem metsa sisenemist.Lisaks ahvidele olid seal ilusad sillad,erinevd kujud ja üldse ilus "dzungliline" loodus. Nii et inimesed,kes on ahvi ainult puuris näinud,nendel on seal kindlasti lahe ja huvitav.Järgmise peatuse tegime astmeliste riisiterrasside juures.No tõeliselt ilus vaade.Lisaks olid külalistele vaate nautimiseks ehitatud pambusest ja pilliroost katusealused,kus maitsesime noorekookose piima.Mis oli täitsa joodav,kuid seda on ühe inimese kohta kookoses liiga palju.Edasi võtsime tee kõrgustesse,et näha vulkaani.Kuna kõhud olid ka juba päris tühjaks läinud,siis üles jõudes tegime esimesena söögipeatuse.See oli kõige kõrgemal ja ilusama vaatega kohas lõuna minu jaoks.Tegemist oli buffe tüüpi restoraniga,mis asus 1100 meetri kõrgusel ja kust avanes vaade vulkaanile,mägijärvele ja mägedele.Kui on juba buffelaud,siis ei saa ju inimesemoodi süüa:D.Nii me seal ennast täis pugisime kõigest heast ja paremast.Magustoiduks maitsesin esimest korda snake skin fruiti ja lynchi.(vabandan,aga ma ei oska sede viimast puuvilja õigesti kirjutada).Esimene oli mõnusalt hapukas ja meenutas täiega midagi,aga ma ei suutnud väljamõelda mida ja teine oli sellie värske.Ehk siis mulle maitsesid mõlemad.Ja see snake skin fruit meenutas ärakooritul suurt küüslauguküünt.Tagasiteel tegime peatuse "kohvitehases".Kus praeti ja valmistati kohvi ja turistid said seda maitsta.Kõige suuremaks üllatuseks minu jaoks olid seal loomad,kellele antakse kohviubasid süüa ja siis nad kakavad need välja.Ning nende väljaheitest valmistatakse kallist kohvi.Uskumatu või mis:P.Ja viimase peatuse tegime elevandikoopa juures.Mis ei olnud midagi väga erilist.Lihtsalt koobas,kus sees oli altar.
Ja kahupea nagu ma olen,unustasin mainida et käisime templis ka.Mina algul arvasin,et see mingi suur kivistehitis,kuhu peame sisse minema.Aga jälle panin puusse.See oli lahtine ala,kus oli erinevad altarid ja asjad:D.Et sisse saada,pidime pikad rätikud ümber panema,et põlved ja jalad kaetud oleksid.Lisaks on neil seal pühavesi.Pered tulevad,panevad oma asjad kuskile nurka,võtavad riidest lahti (mitte päris paljaks) ja lähevad basseini,kus on pühavesi ja palju teisi inimesi.Nii nad seal ennast kastavad ja leotavad mitu tundi.Osad inimesed tulid ikka täiesti värisedes sealt lõpuks välja.
Ja kogu selle tripi me võtsime ette päeval,kui kohalikel olid jõulud.Neil ei ole jõuluvana,selle uurisime ka välja.:D
Lisaks sellele lahedale tripile,käisime veel jaapani restoranis erinevaid roogasid proovimas ja maiustasime hoteli lähedal olevas Bambu restoranis.Nautisime basseinimõnusid ja maitsesime arakki,külastasime klubisid ja ostsime suveniire.Millest üks pildialbum meil Austraalia piiril ära võeti,kuna seal pidavat olema mingi väga ohtlik puit,mis kannab viirusi edasi.Kahju,ilus oli see.
Kirjutasin paraja kirjandi valmis.Nii et tore kui keegi viitsis läbi lugeda ja jõudis siiani.Äitähhh:)
Bye-Bye :) :) :) :) :)
Thursday, March 26, 2009
Sunday, March 15, 2009
Heips.
Pole küll veel eelmist blogi jõudnud netti üles laadida,kuid sellegi poolest kirjutan uue arvutisse valmis juba.Hiljem korragaüles visata.
Nagu eelmises blogis korraks mainisin,siis kolisime uude hotelli.Nimeks tal Sus gottages II.Tuba ise selline tavaline jälle.Kuidbassein otse ukse ees - seal veedame päris palju aega.Ja ka hommikusöök on tasuta.Kuna me ei viitsi koguaeg oma kottidega uuthotelli otsida,siis veedame ülejäänud päevad siin.Täpselt hotelli kõrvalt avastasime restorani,kus hinnad ikka väga odavad ja toit maitsev.Nüüdseks siis juba mitu korda käinudseal.Esimest korda võtsin restoranis kolmekäigulise lõuna.Mis sisaldas krevetisalatit (päris pirakas oli),lihapraadi (väga maitsev)ja puuviljasalatit jäätisega ning jõin 1 õlle ja 2 värsket mahla.Ja kogu see kupatus kokku läks mulle Eesti rahas maksma 80 krooni.Suht hea või mis:D.Söön siin oma kaotatud 11 kilo ilusti tagasi:D.
Rand on meil ka siin suht lähedal,aga seal ujumas veel pole käinud.Kuna vulkaanituhk on ranna päris mustak teinud.Kuid käisime Padang Padang Beachil.See asub Legionist (linn kus meie hotell asub) umbes 40 minuti autosõidu kaugusel.Selleks kauplesime endale tänavalt autojuhi,kes küll algul tahtis päris korralikku summat saada.Kuid pärast kauplemist saime selle endale sobivaks.Kauplemise juures on hea nipp veel see,kui ta ei taha kuidagi hinda sulle sobivaks lasta,siis hakka lihtsalt ära kõndima ja suure tõenäosusega jookseb ta sulle järgi ja ütleb ok.Ja isegi kui ei jookse,leiad järgmiselt nurgalt uue autojuhi.Nii et no worries.Padang Padang Beach asub kaljude vahel.Sinna saamiseks pidime päris pikalt mööda treppe alla ronima - mis vahepeal olid päris kitsad käigud.Aga see oli seda väärt.Rand ise on päris pisike,kuid ilus.Ja just see,et ta asub kaljude vahel teeb temast nagu tõelise paradiisiranna.Kahjuks ei saa seal ka mööda ega ümber kohalikest "äriinimestest",kes sulle kõiksugu värki pähe üritavad määrida.
Kuna mul päevad päris sassis siin,siis ma ei oska täpselt öelda,mis päeval me midagi tegime:D.Nii et tuleb leppida sellega,etma üldistan natukene:D.
Vahepeal sai siis kohalik veekeskus ka üle vaadatud ja ära proovitud.Nimeks talle antud Waterbom.Ülilahe oli seal päeva sisustada.Kõiksugu torudest ja asjadest alla lasta.Mõnest sõitsid lihtsalt alla,mõnest sõitsid lamamismatiga ning mõnest suure kummirõngaga.Nii et supper.Ja päris najalkaid pilte on ka:D.Sõime seal grillitud maisi ja jõime smoothisid.Ja kui ma kunagi Eestisse tagasi jõuan,siis hakkan seal ka maisi grillima - no see oli lihtsalt supper hea.
Üks õhtu otsustasime ennast hellitada sushiga.Restoran oli päris suur ja omapärane.Ja hinnad meile väga sobivad.Sõime kuute erinevad sushit (igat erinevat oli omakorda 6 tükki),maitsesime karpi ja näksisime küpsetatud krevette.Kõrvale jõime pudeli veini,ja kõik kaks erinevat kokteili ning meil läks Eesti rahas 200 krooni nägu:).Suht supper on nii elada.Lubad endale mida tahad.See ongi puhkus:)
Lisaks kõigele eelnimetatule,vedeleme niisama basseinis palju ja tutvume linnaga.
Nii et supper.
Päikest ja rohkem naeru :)
Pole küll veel eelmist blogi jõudnud netti üles laadida,kuid sellegi poolest kirjutan uue arvutisse valmis juba.Hiljem korragaüles visata.
Nagu eelmises blogis korraks mainisin,siis kolisime uude hotelli.Nimeks tal Sus gottages II.Tuba ise selline tavaline jälle.Kuidbassein otse ukse ees - seal veedame päris palju aega.Ja ka hommikusöök on tasuta.Kuna me ei viitsi koguaeg oma kottidega uuthotelli otsida,siis veedame ülejäänud päevad siin.Täpselt hotelli kõrvalt avastasime restorani,kus hinnad ikka väga odavad ja toit maitsev.Nüüdseks siis juba mitu korda käinudseal.Esimest korda võtsin restoranis kolmekäigulise lõuna.Mis sisaldas krevetisalatit (päris pirakas oli),lihapraadi (väga maitsev)ja puuviljasalatit jäätisega ning jõin 1 õlle ja 2 värsket mahla.Ja kogu see kupatus kokku läks mulle Eesti rahas maksma 80 krooni.Suht hea või mis:D.Söön siin oma kaotatud 11 kilo ilusti tagasi:D.
Rand on meil ka siin suht lähedal,aga seal ujumas veel pole käinud.Kuna vulkaanituhk on ranna päris mustak teinud.Kuid käisime Padang Padang Beachil.See asub Legionist (linn kus meie hotell asub) umbes 40 minuti autosõidu kaugusel.Selleks kauplesime endale tänavalt autojuhi,kes küll algul tahtis päris korralikku summat saada.Kuid pärast kauplemist saime selle endale sobivaks.Kauplemise juures on hea nipp veel see,kui ta ei taha kuidagi hinda sulle sobivaks lasta,siis hakka lihtsalt ära kõndima ja suure tõenäosusega jookseb ta sulle järgi ja ütleb ok.Ja isegi kui ei jookse,leiad järgmiselt nurgalt uue autojuhi.Nii et no worries.Padang Padang Beach asub kaljude vahel.Sinna saamiseks pidime päris pikalt mööda treppe alla ronima - mis vahepeal olid päris kitsad käigud.Aga see oli seda väärt.Rand ise on päris pisike,kuid ilus.Ja just see,et ta asub kaljude vahel teeb temast nagu tõelise paradiisiranna.Kahjuks ei saa seal ka mööda ega ümber kohalikest "äriinimestest",kes sulle kõiksugu värki pähe üritavad määrida.
Kuna mul päevad päris sassis siin,siis ma ei oska täpselt öelda,mis päeval me midagi tegime:D.Nii et tuleb leppida sellega,etma üldistan natukene:D.
Vahepeal sai siis kohalik veekeskus ka üle vaadatud ja ära proovitud.Nimeks talle antud Waterbom.Ülilahe oli seal päeva sisustada.Kõiksugu torudest ja asjadest alla lasta.Mõnest sõitsid lihtsalt alla,mõnest sõitsid lamamismatiga ning mõnest suure kummirõngaga.Nii et supper.Ja päris najalkaid pilte on ka:D.Sõime seal grillitud maisi ja jõime smoothisid.Ja kui ma kunagi Eestisse tagasi jõuan,siis hakkan seal ka maisi grillima - no see oli lihtsalt supper hea.
Üks õhtu otsustasime ennast hellitada sushiga.Restoran oli päris suur ja omapärane.Ja hinnad meile väga sobivad.Sõime kuute erinevad sushit (igat erinevat oli omakorda 6 tükki),maitsesime karpi ja näksisime küpsetatud krevette.Kõrvale jõime pudeli veini,ja kõik kaks erinevat kokteili ning meil läks Eesti rahas 200 krooni nägu:).Suht supper on nii elada.Lubad endale mida tahad.See ongi puhkus:)
Lisaks kõigele eelnimetatule,vedeleme niisama basseinis palju ja tutvume linnaga.
Nii et supper.
Päikest ja rohkem naeru :)
Heips.
Ja siin me olemegi-ehk siis Balil.:)
Kuna Karrathas on ainult siselendude lennujaam,siis Balile lendamiseks pidime sõitma PortHeadlandi - umbes 250 km ülespoole.Kella seitsmest võtsime Anneka peale ja sõit võis alata.Võtsime selle tee ette oma Mitsuga.Port Headlandi ennast otsustasime avastada tagasitulles.Lennujaamas sujus kõik ilusasti,saime auto ka kuskile lennujaama hoovi parkida.Ainukeseks viperuseks oli lennu hilinemine,aga õnneks mitte väga palju.Lennuk ise oli umbes selline väike millisega me Tallinnast Frankfurti lendasime - Estonian airi oma.Aga plussiks siinseloli et pakuti süüa ja juua.Mitte küll midagi suurt - aga see sobis siiski,kuna meil kõigil olid selleks ajaks kõhud ikka väga tühjad.Maandudes pidime Bali lennujaamas endale Indoneesia viisa ostma.Sellega sai kohe selgeks ka,et siinne "rahapoliitika" tähendab palju kauplemist.Hindasid öeldakse ikka oma sisetunde võikliendi välimuse järgi.Meie kahe nädala viisa maksis 45 aussi dollarit ja meie kõrval olevateltinimestelt küsiti kahe nädala eest 50 aussi dollarit.Mida lähemale me lennujaama uksele jõudma hakkasime,seda"hirmsamaks" ja samas ka naljakamakshakkas asi muutuma.Kõigepealt tulid rahavahetus putkad.Töötajad olid pea ja kätega luugist väljas,ja proovisid igal võimalusel inimesi enda putka juurde meelitada.Putkasid oli umbes8 ja igas putkas mingi kolm töölist.Et päris naljakas oli vaadata kuidas nad kõik sealt luugivahelt rabelesid ja hüüdsid.:DJärgmine hetk tuli staari tunne peale,keda on inimesed lennujaama tervitama tulnud.Lennujaamaukse esine oli paksult inimesi täis,kõigil mingid sildid ja asjad kaelas.Nii kui jala uksevaheltvälja said,hakkasid nad kõik korraga sulle oma teenust pakkuma - kes oli takso- või lihtsaltautojuht,kes pakkus hotelli või mingit turismivärki.Nii et ainukesed sõnad mis me seal koguaegütlesime olid "no-no-no-no":DJärgmise šhoki saime liikluses.See liikluskultuur on väljaspool igasugust arvestust.Hotellisõites tundus algul koguaeg,et kohe toimub avarii,aga õnneks läks siiski kõik hästi.Ja peabtõdema,et kolme päeva jooksul ei ole tegelikult isegi ühtegi liiklusõnnetust näinud.Kuid siinei kasutata peegleid ega suunatulesid.Autoga lihtsalt sujuvalt "ujutakse"ühest reast teise.Kõrvalteelt peateele tulles ei viitsita seisma jääda,pressitakse kohe hooga vahele.Üldsetoimub sellist pressimist ja äkilist pidurdamist hästi palju.Ja siis muidugi need rolleri javõrri mehed ja naised.Need sõidavad igal pool.Autost möödutakse mõlemalt poolt,ühesuunaliseltänaval sõidavad rollerid mõlemat pidi jne.Seda kõike nähes,kandsime kohe mõtte auto rentidamaha.Aga õnneks on siin taksoga odav sõita,eriti kui kolmekesi koos koguaeg sõidame.
Esimese päeva veetsime natukese ümbrust uurides ja hotelli avastades.Ööbisime esimesed kaksööd Baleka Beach Hotelis.Alguses olid väikesed tõrked seal,aga muidu oli suht norm hotell.Korralik bassein ja basseinibaar.Aga tagasi sinna ei kipu.Nüüd siis oleme juba uues.:)Järgmistel päevadel oleme ka käinud linnaavastamas.Mõned üksikud asjad ka ostetud.šhopingpäevtuleb kunagi hiljem,kuna üritame kuidagi selle kauplemiste ja asjadega harjuda.Täna lähme siinset sushit proovima:).nämm-nämm.
Ma küll rääkisin šhokkidest ja asjadest,aga tegelikult on siin lahe.Ärge valesti aru saage:)
Aaaa...ja muidugi seda ka,et me ju miljonärid siin:D.Rahaühikud on siin nii suured.50,100 ja 500 on mündid ja siis tuleb paberraha 1000,5000,10000,20000,50000,100000.Ma arvan,et siin suuremat ka äkki,aga pole veel näinud.Ühe aussi dollari eest saab umb 7600 kohaliku. Ehk siissee raha arvutamine on siin päris keeruline.Kõigepealt peame hinna jagama 7600-ga ja siis korrutama 8-ga,et saada teada palju miski Eesti kroonides maksab:).
Ja eile maitsesime kollast arbuusi ja draakonivilja.Kollane arbuus oli täiega hea,aga draakonivilimeile ei maitsenud.Suht selline maitsetu oli nagu.Merca küll ütles,et keskelt läks magusamaks,aga ma nii kaugele ei jõudnud,saatsin ta suht kiiresti prügi sekka.
Mis siis ikka,kui miskit toimub üritan kirja panna.
Ükspäev lähme kohalikku veekeskust avastama ja veel on plaan mingiks pooleks päevaks auto,koos juhiga rentida ja saarepeal vaatamisväärsustega tutvuda.
Olge tublid.
Ja siin me olemegi-ehk siis Balil.:)
Kuna Karrathas on ainult siselendude lennujaam,siis Balile lendamiseks pidime sõitma PortHeadlandi - umbes 250 km ülespoole.Kella seitsmest võtsime Anneka peale ja sõit võis alata.Võtsime selle tee ette oma Mitsuga.Port Headlandi ennast otsustasime avastada tagasitulles.Lennujaamas sujus kõik ilusasti,saime auto ka kuskile lennujaama hoovi parkida.Ainukeseks viperuseks oli lennu hilinemine,aga õnneks mitte väga palju.Lennuk ise oli umbes selline väike millisega me Tallinnast Frankfurti lendasime - Estonian airi oma.Aga plussiks siinseloli et pakuti süüa ja juua.Mitte küll midagi suurt - aga see sobis siiski,kuna meil kõigil olid selleks ajaks kõhud ikka väga tühjad.Maandudes pidime Bali lennujaamas endale Indoneesia viisa ostma.Sellega sai kohe selgeks ka,et siinne "rahapoliitika" tähendab palju kauplemist.Hindasid öeldakse ikka oma sisetunde võikliendi välimuse järgi.Meie kahe nädala viisa maksis 45 aussi dollarit ja meie kõrval olevateltinimestelt küsiti kahe nädala eest 50 aussi dollarit.Mida lähemale me lennujaama uksele jõudma hakkasime,seda"hirmsamaks" ja samas ka naljakamakshakkas asi muutuma.Kõigepealt tulid rahavahetus putkad.Töötajad olid pea ja kätega luugist väljas,ja proovisid igal võimalusel inimesi enda putka juurde meelitada.Putkasid oli umbes8 ja igas putkas mingi kolm töölist.Et päris naljakas oli vaadata kuidas nad kõik sealt luugivahelt rabelesid ja hüüdsid.:DJärgmine hetk tuli staari tunne peale,keda on inimesed lennujaama tervitama tulnud.Lennujaamaukse esine oli paksult inimesi täis,kõigil mingid sildid ja asjad kaelas.Nii kui jala uksevaheltvälja said,hakkasid nad kõik korraga sulle oma teenust pakkuma - kes oli takso- või lihtsaltautojuht,kes pakkus hotelli või mingit turismivärki.Nii et ainukesed sõnad mis me seal koguaegütlesime olid "no-no-no-no":DJärgmise šhoki saime liikluses.See liikluskultuur on väljaspool igasugust arvestust.Hotellisõites tundus algul koguaeg,et kohe toimub avarii,aga õnneks läks siiski kõik hästi.Ja peabtõdema,et kolme päeva jooksul ei ole tegelikult isegi ühtegi liiklusõnnetust näinud.Kuid siinei kasutata peegleid ega suunatulesid.Autoga lihtsalt sujuvalt "ujutakse"ühest reast teise.Kõrvalteelt peateele tulles ei viitsita seisma jääda,pressitakse kohe hooga vahele.Üldsetoimub sellist pressimist ja äkilist pidurdamist hästi palju.Ja siis muidugi need rolleri javõrri mehed ja naised.Need sõidavad igal pool.Autost möödutakse mõlemalt poolt,ühesuunaliseltänaval sõidavad rollerid mõlemat pidi jne.Seda kõike nähes,kandsime kohe mõtte auto rentidamaha.Aga õnneks on siin taksoga odav sõita,eriti kui kolmekesi koos koguaeg sõidame.
Esimese päeva veetsime natukese ümbrust uurides ja hotelli avastades.Ööbisime esimesed kaksööd Baleka Beach Hotelis.Alguses olid väikesed tõrked seal,aga muidu oli suht norm hotell.Korralik bassein ja basseinibaar.Aga tagasi sinna ei kipu.Nüüd siis oleme juba uues.:)Järgmistel päevadel oleme ka käinud linnaavastamas.Mõned üksikud asjad ka ostetud.šhopingpäevtuleb kunagi hiljem,kuna üritame kuidagi selle kauplemiste ja asjadega harjuda.Täna lähme siinset sushit proovima:).nämm-nämm.
Ma küll rääkisin šhokkidest ja asjadest,aga tegelikult on siin lahe.Ärge valesti aru saage:)
Aaaa...ja muidugi seda ka,et me ju miljonärid siin:D.Rahaühikud on siin nii suured.50,100 ja 500 on mündid ja siis tuleb paberraha 1000,5000,10000,20000,50000,100000.Ma arvan,et siin suuremat ka äkki,aga pole veel näinud.Ühe aussi dollari eest saab umb 7600 kohaliku. Ehk siissee raha arvutamine on siin päris keeruline.Kõigepealt peame hinna jagama 7600-ga ja siis korrutama 8-ga,et saada teada palju miski Eesti kroonides maksab:).
Ja eile maitsesime kollast arbuusi ja draakonivilja.Kollane arbuus oli täiega hea,aga draakonivilimeile ei maitsenud.Suht selline maitsetu oli nagu.Merca küll ütles,et keskelt läks magusamaks,aga ma nii kaugele ei jõudnud,saatsin ta suht kiiresti prügi sekka.
Mis siis ikka,kui miskit toimub üritan kirja panna.
Ükspäev lähme kohalikku veekeskust avastama ja veel on plaan mingiks pooleks päevaks auto,koos juhiga rentida ja saarepeal vaatamisväärsustega tutvuda.
Olge tublid.
Friday, March 6, 2009
Tsau-tsau
Nonii..vahepeal siis kogunenud palju uudiseid.
Esiteks - saime endale kodu. Esimesel päeval,kui kaubanduskeskusesse kuulutus üles läks,siis õhtul helistati meile ja pakutituba rentida.[nii et meie 5.50doltsi ei läinud raisku:D]Järgmisel päeval käisimegi seda vaatamas ja juba kaugelt sai selgeks et see sobib meile.Aga kuna toas olid veel teiste asjad sees,saime järgmisel nädalal alles sissekolida.Nüüdseks oleme 4 öödsiin veetnud.Ja krt, arvasin küll,et voodis magan nagu väike laps,aga alguses oli päris "ebamugav".Ehk siis autos magamisegaliiga ära harjunud:D.Nüüd siis juba vaikselt harjume ümber. Maja ise on nii seest kui väljast supper.Lisaks on hoovis suur-suur bassein:P...mõnus.
Austraalias ongi kuum teema see,et kui inimestel jääb mõni tuba majas tühjaks,siis renditakse välja see - teenitakse lisa-raha.Siin ei tahetud mitte mingeid andmeid ega asju meie kohta.Juba esimesel päeval jäime Mercaga lihtsalt kahekesi majja,kuna pererahvas läheb väga vara tööle.Usaldavad päris palju. Eestis ei kujutaks ette seda:P.
Vahepeal olen aastakese vanemaks ka saanud.Loodan et siis ikka suured peod Eestis maha pidasite.Ise võin saladuskatteall öelda,et pole mitte üldse seda tähistanud,aga seda põhjusega.Ja selleks ilusaks põhjuseks on see,et juba homme hommikulsõidame Balile.Ja tähistame minu ja Anneka sünnat seal - ja korralikult:D. Bali on väike Indoneesia paradiisisaar:).Nii etei jõua juba ära oodata. Raki ütles hästi sellepeale - "et teil läheb ikka väga hästi - puhkusel olles,lähed veel omakorda puhkusele".:D
Ennem koju sisse kolimist,õnnestus siinsete eestlastega väike pidu ka maha pidada ehk siis pargis juttu ajada ja veini ningõlut juua.Ja meid oli väikelinna kohta üllatavalt palju koos - seitse eestlast.Ja peab tunnitama et sai järgmine päev ka esimese Austraalia pohmaka ära tunda.Hehe:D.Aga vähemalt oli tore tutvuda uute inimestega.
Ja et ikka väikelinnas igav ei hakkaks,siis vahelduva-eduga teeme ise enda elu huvitavamaks. Näiteks üks hommik,kui me veel kodutud olime:D,läksime pesema ja ma kogemata unustasin autovõtmed autosse. Uksed panime muidugi ilusasti lukku:D.Nii me siis seal mingiaeg jooksime lolli näoga ümber auto,endal juba vaikselt tööle kiire:D.Vahepeal oligi juba mõte,et tuleb klaas sisse lüüa,aga rahast hakkas kahju:D.Lõpuks õnnestus mul väike pragu aknale sisse saada ning hambahari vahele lükata.Selle abiga kangutasin nii palju,et sain näpud vahele ja siis kogu keha raskusega tõmbasin klaasi niipaljuall,et Mercal mahtus käsi sisse ja ta sai ukse lahti teha. Lõpp hea kõik hea:D.Ja isegi klaas töötab ilusasti pärast seda.
Ja muidugi mingeid spetsiifilisi asju väikeses linnas otsida on väga raske.Ehk siis meie puhul immopuldile patakat.Sellekstuli sõita ja käia läbi umbes 15 poodi nii,et autot vahepeal välja ei sureta:P.Aga õnneks jälle - lõpp hea,kõik hea:).'
Tervitused kõigile.
Päikest ja kõike muud head.
Smile=)
Nonii..vahepeal siis kogunenud palju uudiseid.
Esiteks - saime endale kodu. Esimesel päeval,kui kaubanduskeskusesse kuulutus üles läks,siis õhtul helistati meile ja pakutituba rentida.[nii et meie 5.50doltsi ei läinud raisku:D]Järgmisel päeval käisimegi seda vaatamas ja juba kaugelt sai selgeks et see sobib meile.Aga kuna toas olid veel teiste asjad sees,saime järgmisel nädalal alles sissekolida.Nüüdseks oleme 4 öödsiin veetnud.Ja krt, arvasin küll,et voodis magan nagu väike laps,aga alguses oli päris "ebamugav".Ehk siis autos magamisegaliiga ära harjunud:D.Nüüd siis juba vaikselt harjume ümber. Maja ise on nii seest kui väljast supper.Lisaks on hoovis suur-suur bassein:P...mõnus.
Austraalias ongi kuum teema see,et kui inimestel jääb mõni tuba majas tühjaks,siis renditakse välja see - teenitakse lisa-raha.Siin ei tahetud mitte mingeid andmeid ega asju meie kohta.Juba esimesel päeval jäime Mercaga lihtsalt kahekesi majja,kuna pererahvas läheb väga vara tööle.Usaldavad päris palju. Eestis ei kujutaks ette seda:P.
Vahepeal olen aastakese vanemaks ka saanud.Loodan et siis ikka suured peod Eestis maha pidasite.Ise võin saladuskatteall öelda,et pole mitte üldse seda tähistanud,aga seda põhjusega.Ja selleks ilusaks põhjuseks on see,et juba homme hommikulsõidame Balile.Ja tähistame minu ja Anneka sünnat seal - ja korralikult:D. Bali on väike Indoneesia paradiisisaar:).Nii etei jõua juba ära oodata. Raki ütles hästi sellepeale - "et teil läheb ikka väga hästi - puhkusel olles,lähed veel omakorda puhkusele".:D
Ennem koju sisse kolimist,õnnestus siinsete eestlastega väike pidu ka maha pidada ehk siis pargis juttu ajada ja veini ningõlut juua.Ja meid oli väikelinna kohta üllatavalt palju koos - seitse eestlast.Ja peab tunnitama et sai järgmine päev ka esimese Austraalia pohmaka ära tunda.Hehe:D.Aga vähemalt oli tore tutvuda uute inimestega.
Ja et ikka väikelinnas igav ei hakkaks,siis vahelduva-eduga teeme ise enda elu huvitavamaks. Näiteks üks hommik,kui me veel kodutud olime:D,läksime pesema ja ma kogemata unustasin autovõtmed autosse. Uksed panime muidugi ilusasti lukku:D.Nii me siis seal mingiaeg jooksime lolli näoga ümber auto,endal juba vaikselt tööle kiire:D.Vahepeal oligi juba mõte,et tuleb klaas sisse lüüa,aga rahast hakkas kahju:D.Lõpuks õnnestus mul väike pragu aknale sisse saada ning hambahari vahele lükata.Selle abiga kangutasin nii palju,et sain näpud vahele ja siis kogu keha raskusega tõmbasin klaasi niipaljuall,et Mercal mahtus käsi sisse ja ta sai ukse lahti teha. Lõpp hea kõik hea:D.Ja isegi klaas töötab ilusasti pärast seda.
Ja muidugi mingeid spetsiifilisi asju väikeses linnas otsida on väga raske.Ehk siis meie puhul immopuldile patakat.Sellekstuli sõita ja käia läbi umbes 15 poodi nii,et autot vahepeal välja ei sureta:P.Aga õnneks jälle - lõpp hea,kõik hea:).'
Tervitused kõigile.
Päikest ja kõike muud head.
Smile=)
Monday, February 23, 2009
Back again.
Oleme ikka ilusasti Karrathas ja ei liigu siit veel suure tõenäosusega nii pea.Kuna vahepealon toimunud üks suur muutus- me saime töö.Töötame hotellis nimega All Season.Jama on ainultsee,et see pole täiskohaga töö - selleks loodamegi millalgi teise töö ka leida.Aga hetkelseisab kõik kodu taga.Erinevaid ruume küll renditakse siin linns,aga siiamaani ei ole keegipaari tahtnud.Põhjuseks siis a la et neil juba nii palju inimesi elab majas jne. Täna panime kaubanduskeskusesse ise ka kuulutuse üles,et otsime tuba.Ehk on sellest abi ja keegi helistabja pakub meile midagi.
Mis siis muidu vahepeal veel....hmm.
Tsüklon oli meil vahepeal. Mingi 4 päeva kallas täiega vihma ja tuul puhus rajult.Aga uskugevõi mitte,see meeldis meile - oli vähemalt õhku mida hingata ja öösel sai ka magada.Siin on muidu liiga palav päeval.Päike otse seniidis ja nii ei teki varje ka,kuhu peitu minna.
Nägime oma silmaga rekkamehe pulma.Pulmaautodeks olid kolm suurt rekkat,mis olid kaunistatud valgete lintidega.Päris nalajaks oli vaadata kuidas pruut ja pruutneitsid pärast nendese ronisid oma ilusate kleitidega.:D
Paar päeva tagasi sõime rahulikult väligrilli juure.Äkki astus aednik ligi ja ütles,et ta nägi just madu,aga kaotas ta silmist.Et me hoiaksime silmad lahti,kui ringi liigume.Päris ära ehmatas alguses:D. Pidi olema veel oranž ja musta peaga. Õnneks me temaga kokku siiski puutunud.:)
Ning kookospähklid on siin palju paremad kui Eestis.Ma arvan,et Eesti omad liiga kaua seisnud.Siinsed on nii mõnusad värsked.Meil tööjuures ja Dampieris,kus campime,on kookospalmid.Hoiame pidevalt silmad lahti,et ehk on mõni alla sadanud.Olen küll üritanud ise neile järgi ronida,kuid alati on natukese puudu jäänud.Aga eks harjutamine teeb meistriks ja ühel päeval ma nad sealt puuotsast alla toon:)
Oleme ikka ilusasti Karrathas ja ei liigu siit veel suure tõenäosusega nii pea.Kuna vahepealon toimunud üks suur muutus- me saime töö.Töötame hotellis nimega All Season.Jama on ainultsee,et see pole täiskohaga töö - selleks loodamegi millalgi teise töö ka leida.Aga hetkelseisab kõik kodu taga.Erinevaid ruume küll renditakse siin linns,aga siiamaani ei ole keegipaari tahtnud.Põhjuseks siis a la et neil juba nii palju inimesi elab majas jne. Täna panime kaubanduskeskusesse ise ka kuulutuse üles,et otsime tuba.Ehk on sellest abi ja keegi helistabja pakub meile midagi.
Mis siis muidu vahepeal veel....hmm.
Tsüklon oli meil vahepeal. Mingi 4 päeva kallas täiega vihma ja tuul puhus rajult.Aga uskugevõi mitte,see meeldis meile - oli vähemalt õhku mida hingata ja öösel sai ka magada.Siin on muidu liiga palav päeval.Päike otse seniidis ja nii ei teki varje ka,kuhu peitu minna.
Nägime oma silmaga rekkamehe pulma.Pulmaautodeks olid kolm suurt rekkat,mis olid kaunistatud valgete lintidega.Päris nalajaks oli vaadata kuidas pruut ja pruutneitsid pärast nendese ronisid oma ilusate kleitidega.:D
Paar päeva tagasi sõime rahulikult väligrilli juure.Äkki astus aednik ligi ja ütles,et ta nägi just madu,aga kaotas ta silmist.Et me hoiaksime silmad lahti,kui ringi liigume.Päris ära ehmatas alguses:D. Pidi olema veel oranž ja musta peaga. Õnneks me temaga kokku siiski puutunud.:)
Ning kookospähklid on siin palju paremad kui Eestis.Ma arvan,et Eesti omad liiga kaua seisnud.Siinsed on nii mõnusad värsked.Meil tööjuures ja Dampieris,kus campime,on kookospalmid.Hoiame pidevalt silmad lahti,et ehk on mõni alla sadanud.Olen küll üritanud ise neile järgi ronida,kuid alati on natukese puudu jäänud.Aga eks harjutamine teeb meistriks ja ühel päeval ma nad sealt puuotsast alla toon:)
Sunday, February 8, 2009
Mina jälle siin.
Oma põhjapoole sõitmisega oleme jõudnud sellisesse linna nagu Karratha.Plaan siis mingiks
ajaks siia pidama jääda,kui ikka tööd leiame:P.Eks see hakkab homsest selguma,täna pühapäev
ja siis kõik nii vaikne siin.Reedel viisime mõningatesse kohtadesse CV-d,ehk võetakse ühendust,
kui ei,tuleb hakkata rohkem peale ennast suruma:D.Karratha ise on väike tööstuslinn,hea
võimalus raha teenida ja siis edasi trippida - siin pole mingeid ahvatlusi,mille peale raha
raisat.Väga palju on kaevureid ja neid tunneb linnas väga hästi ära - kõikidel nende autodel
on umb meetri pikkused lipuvardad koos lipuga.Halb asi selle juures on see,et kuna siin nii
palju kaevureid,kes head money teenivad,siis on hinnad ka päris krõbedad,eriti ööbimise suhtes.
Käisime Mercaga 3 karavan parki [täpselt nii palju neid Karrathas on] läbi ja hind mis meile
öeldi oli 42 dollarit auto pealt.[teistes linnades maksime 23 dollarit].Kuna me sellist summat
polnud nõus välja käima,veetsime esimese öö kuskil parklas.Õnneks läks kõik jälle libedalt,
kui välja jätta,et hommikul kella 5-st tuli sinna mingi kohviauto kohvit müüma ja meid
oma klientidega üles ajas.See tähendas seda,et järgmiseks päevaks oli vaja uut ööbimiskohta.
Karrathast 20 km kauguel asub väike linn nimega Dampier.Kui kuulsime et seal on rand,
põrutasime kohe sinna.Ja võta näpust,leidsime seal ühe karavan pargi,kus maksab auto kõigest
15 dollarit.:P siin me praegu oleme,homsest vaatame edasi mis saab. Kui sellele karavan pargi
omanikule rääkisime,et kõik teised nii kallid jne,siis ta oli üllatunud ja ütles"Austraalias
kutsutakse selliseid inimesi asshole-ideks":D
Nädalavahetuse olemegi veetnud rannas ja ümbrust uurides.Palju pilte ootab üles panekut,kõik
seisab neti puuduse taga.Vahepeal küll käime pätsame kellegi aia taga wifit natuke,aga sellest
ei piisa piltide üles panekuks,kuid maili saan lugeda,nii et kirjutage oma tegemistest/toimetustest -
tõesti huvitav oleks kuulda,kuidas kellelgi läheb. Äitähhh :p e-mail on R3mnex@hotmail.com,
kui keegi äkki veel ei teadnud :P
Smile ;)
Oma põhjapoole sõitmisega oleme jõudnud sellisesse linna nagu Karratha.Plaan siis mingiks
ajaks siia pidama jääda,kui ikka tööd leiame:P.Eks see hakkab homsest selguma,täna pühapäev
ja siis kõik nii vaikne siin.Reedel viisime mõningatesse kohtadesse CV-d,ehk võetakse ühendust,
kui ei,tuleb hakkata rohkem peale ennast suruma:D.Karratha ise on väike tööstuslinn,hea
võimalus raha teenida ja siis edasi trippida - siin pole mingeid ahvatlusi,mille peale raha
raisat.Väga palju on kaevureid ja neid tunneb linnas väga hästi ära - kõikidel nende autodel
on umb meetri pikkused lipuvardad koos lipuga.Halb asi selle juures on see,et kuna siin nii
palju kaevureid,kes head money teenivad,siis on hinnad ka päris krõbedad,eriti ööbimise suhtes.
Käisime Mercaga 3 karavan parki [täpselt nii palju neid Karrathas on] läbi ja hind mis meile
öeldi oli 42 dollarit auto pealt.[teistes linnades maksime 23 dollarit].Kuna me sellist summat
polnud nõus välja käima,veetsime esimese öö kuskil parklas.Õnneks läks kõik jälle libedalt,
kui välja jätta,et hommikul kella 5-st tuli sinna mingi kohviauto kohvit müüma ja meid
oma klientidega üles ajas.See tähendas seda,et järgmiseks päevaks oli vaja uut ööbimiskohta.
Karrathast 20 km kauguel asub väike linn nimega Dampier.Kui kuulsime et seal on rand,
põrutasime kohe sinna.Ja võta näpust,leidsime seal ühe karavan pargi,kus maksab auto kõigest
15 dollarit.:P siin me praegu oleme,homsest vaatame edasi mis saab. Kui sellele karavan pargi
omanikule rääkisime,et kõik teised nii kallid jne,siis ta oli üllatunud ja ütles"Austraalias
kutsutakse selliseid inimesi asshole-ideks":D
Nädalavahetuse olemegi veetnud rannas ja ümbrust uurides.Palju pilte ootab üles panekut,kõik
seisab neti puuduse taga.Vahepeal küll käime pätsame kellegi aia taga wifit natuke,aga sellest
ei piisa piltide üles panekuks,kuid maili saan lugeda,nii et kirjutage oma tegemistest/toimetustest -
tõesti huvitav oleks kuulda,kuidas kellelgi läheb. Äitähhh :p e-mail on R3mnex@hotmail.com,
kui keegi äkki veel ei teadnud :P
Smile ;)
Friday, February 6, 2009
Tsau.
Vahepeal oleme Geraldtonist juba pikalt edasi sõitnud. Esimene linn kus peatuse tegime oli
Kalbarri. Kalbarri on küll väga väike linn,kuid siiamaani kõige ilusam linn,mida näinud oleme
Aussis.Selline pisike ja kodune - jõekaldal asuv linn - kus oleks ilus vanaduspõlve veeta.
Sealt edasi läksime Denhami. Täielik vastand eelmisele.No kohe mingitki muljet ei jäänud.
Tundus selline vana,väike kalurilinn.Ainuke asi mis oli ilus - öine äikesetorm.Aga kuna
tahtsime minna hommikul Monkey Miasse[Denhamist 25 km edasi], siis tuli öö veeta selles linna.
Ütlen kohe ära,et Monkey Mia pole linn,et keegi sassi ei ajaks,nagu meie seda algul tegime.
See on nagu mingi kuurort või asi - kus ühel väiksel territooriumil on majutus, restoranid,
rand jne. Pluss veel sinna sisenemine maksab 6 dollarit nägu. Nii et kui seal ööbida ei plaani,
pole sinna mõtet päeval,ega õhtul minna. Monkey Mias tuleb kohal olla homikul 7.30. Sinna
randa tulevad sellel ajal delfiinid,ja mitte kuskile kaugele sulistama,vaid põlvist saadik
vette. Kus sa neid ligidalt näed,kuidas nad sulistavad ja pulistavad ning õnnelikemal
õnnestub neid isegi toita. Nii läks ka meil, meid Mercaga valiti välja ja saime mõlemad
ühe kala delfiinipoisile või -tüdrukule anda. Nii et ärge põdege 6 dollari pärast,see on
seda väärt.
Delfiinid toidetud seadsime oma Mitsu suuna põhjapoole edasi. Linn kuhu jõudsime on
Carnarvon.Ehk siis me praegu [4.veebruar] siin.Kirjutan blogi karavan pargis,aga ei tea
millal selle üles saab panna,kuna nagu ikka netti pole. Linnast jälle väga mingit muljet
ei jäänud.Väga palju on aborigeene siin.Lisaks tava töödele,on sellel linnal pakkuda ka
kalastus firmadesse tööd. Lendasimegi siis suure urraaaga peale,aga krt ei läinud jälle nii
nagu lootsime.Kalatööd saab alles märtsi keskel.Nii et homsest [5. veebruarist] suund jälle
ülespoole. Oleme juba selle ülessõitmisega jõudnud troopilisse või pooltroopilisse alase või
noh ühesõnaga väga palavale alale.
Maha oleme sõitud oma Mitsuga juba umb 1800 kilomeetrit. Seda siis 30.-ndast jaanuarist kuni
4 veebruarini.
Ja ööbime siis oma Mitsus-kas karavan pargis või lihtsalt kuskil linna peal. Seda viimast
muidugi teha ei tohi,trahvid on päris krõbedad,aga ptui ptui ptui õnneks on siiamaani
kõik hästi läinud.
Kuu aega veel nautida oma nooruslikku vanust,siis juba üks number jälle juures:D
Nii et 4 märts tehke siis ikka pidu :D.
Tervitused kõigile.
Hetkel oleme Karrathas,aga varastame kellegi netti ja aku ka tühi, nii et pikemalt teinekord :)
Vahepeal oleme Geraldtonist juba pikalt edasi sõitnud. Esimene linn kus peatuse tegime oli
Kalbarri. Kalbarri on küll väga väike linn,kuid siiamaani kõige ilusam linn,mida näinud oleme
Aussis.Selline pisike ja kodune - jõekaldal asuv linn - kus oleks ilus vanaduspõlve veeta.
Sealt edasi läksime Denhami. Täielik vastand eelmisele.No kohe mingitki muljet ei jäänud.
Tundus selline vana,väike kalurilinn.Ainuke asi mis oli ilus - öine äikesetorm.Aga kuna
tahtsime minna hommikul Monkey Miasse[Denhamist 25 km edasi], siis tuli öö veeta selles linna.
Ütlen kohe ära,et Monkey Mia pole linn,et keegi sassi ei ajaks,nagu meie seda algul tegime.
See on nagu mingi kuurort või asi - kus ühel väiksel territooriumil on majutus, restoranid,
rand jne. Pluss veel sinna sisenemine maksab 6 dollarit nägu. Nii et kui seal ööbida ei plaani,
pole sinna mõtet päeval,ega õhtul minna. Monkey Mias tuleb kohal olla homikul 7.30. Sinna
randa tulevad sellel ajal delfiinid,ja mitte kuskile kaugele sulistama,vaid põlvist saadik
vette. Kus sa neid ligidalt näed,kuidas nad sulistavad ja pulistavad ning õnnelikemal
õnnestub neid isegi toita. Nii läks ka meil, meid Mercaga valiti välja ja saime mõlemad
ühe kala delfiinipoisile või -tüdrukule anda. Nii et ärge põdege 6 dollari pärast,see on
seda väärt.
Delfiinid toidetud seadsime oma Mitsu suuna põhjapoole edasi. Linn kuhu jõudsime on
Carnarvon.Ehk siis me praegu [4.veebruar] siin.Kirjutan blogi karavan pargis,aga ei tea
millal selle üles saab panna,kuna nagu ikka netti pole. Linnast jälle väga mingit muljet
ei jäänud.Väga palju on aborigeene siin.Lisaks tava töödele,on sellel linnal pakkuda ka
kalastus firmadesse tööd. Lendasimegi siis suure urraaaga peale,aga krt ei läinud jälle nii
nagu lootsime.Kalatööd saab alles märtsi keskel.Nii et homsest [5. veebruarist] suund jälle
ülespoole. Oleme juba selle ülessõitmisega jõudnud troopilisse või pooltroopilisse alase või
noh ühesõnaga väga palavale alale.
Maha oleme sõitud oma Mitsuga juba umb 1800 kilomeetrit. Seda siis 30.-ndast jaanuarist kuni
4 veebruarini.
Ja ööbime siis oma Mitsus-kas karavan pargis või lihtsalt kuskil linna peal. Seda viimast
muidugi teha ei tohi,trahvid on päris krõbedad,aga ptui ptui ptui õnneks on siiamaani
kõik hästi läinud.
Kuu aega veel nautida oma nooruslikku vanust,siis juba üks number jälle juures:D
Nii et 4 märts tehke siis ikka pidu :D.
Tervitused kõigile.
Hetkel oleme Karrathas,aga varastame kellegi netti ja aku ka tühi, nii et pikemalt teinekord :)
Saturday, January 31, 2009
Geraldton
Heipa Hei
Pole juba väga pikalt siia midagi kirjutanud.Seda tänu laiskusele,kiirele ajale ja interneti
puudusele.Vahepeal on tegelkult väga palju juhtunud.Aga kõigest tasa ja targu.
26. jaanuar oli Austraalia päev.Siin on see ikka väga suur tähtpäev.Enamus poed on kinni,praamid
ei sõida,paljud bussid ka ei sõida,suletakse suuri tänavaid jne. Ühesõnaga kõigil on vaba päev
ja pidu.Päeval kogunesid pered ja noored jõe äärde ja Kings parki - need siis kaks põhikohta.
Seal toimusid vee- ja õhushowd.Käisime ise ka jõe ääres,aga vist sattusime tsipa valel ajal
sinna - mitte et me midagi poleks näinud, aga suht lahja oli.
Kuid põhi punkt pandi Austraalia päevale õhtul - ilutulestikuga.Midagi sellist me Mercaga varem
näinud polnud. Taevasse lasti 4. miljoni dollari ehk 33. miljoni Eesti krooni eest ilutulestiku,
mis kestis pool tundi.Ja lasti mitmetest eri kohtadest. See oli lihtsalt mega. Ainuke jama oligi,
et me olime ise kehva koha peal,kõike ei näinud. Soovitus neile,kes kunagi sinna samal
ajal peaks sattuma, minge üle jõe lõuna Perthi,sealt peaks kõike ilusasti nägema.
Suureks muutuseks oli veel auto ost,mille me Mercaga endale ostsime - Mitsubishi Magna ehk
see on Mitsubishi Sigma Austraalia variant. Ja autot ei ostnud me niisama,vaid ikka trippimiseks.
Teiseks suureks muutuseks oligi see,et meie seltskond lagunes laiali. Mirjam läks lõunasse,
Matu ja Marelle jäid Perthi ja meie Mercaga sõitsime põhja.Linn kus me pregu elame on Geraldton.
600 km sõitsime Perthist,et siia jõuda - otse tee on lühem,aga me tegime kõrvalepõikeid ka :)
Nii me nüüd siis elame karvan pargis. Päris chill on - peaaegu täiesti mere ääres, meil on oma
piknikulaud katusega,veel on siin tenniseväljak,bassein jne. Kui töö leiame,jääme siia,muidu
üles poole edasi.Neti saab siin linnas raamatukogus.
Päikest
Pole juba väga pikalt siia midagi kirjutanud.Seda tänu laiskusele,kiirele ajale ja interneti
puudusele.Vahepeal on tegelkult väga palju juhtunud.Aga kõigest tasa ja targu.
26. jaanuar oli Austraalia päev.Siin on see ikka väga suur tähtpäev.Enamus poed on kinni,praamid
ei sõida,paljud bussid ka ei sõida,suletakse suuri tänavaid jne. Ühesõnaga kõigil on vaba päev
ja pidu.Päeval kogunesid pered ja noored jõe äärde ja Kings parki - need siis kaks põhikohta.
Seal toimusid vee- ja õhushowd.Käisime ise ka jõe ääres,aga vist sattusime tsipa valel ajal
sinna - mitte et me midagi poleks näinud, aga suht lahja oli.
Kuid põhi punkt pandi Austraalia päevale õhtul - ilutulestikuga.Midagi sellist me Mercaga varem
näinud polnud. Taevasse lasti 4. miljoni dollari ehk 33. miljoni Eesti krooni eest ilutulestiku,
mis kestis pool tundi.Ja lasti mitmetest eri kohtadest. See oli lihtsalt mega. Ainuke jama oligi,
et me olime ise kehva koha peal,kõike ei näinud. Soovitus neile,kes kunagi sinna samal
ajal peaks sattuma, minge üle jõe lõuna Perthi,sealt peaks kõike ilusasti nägema.
Suureks muutuseks oli veel auto ost,mille me Mercaga endale ostsime - Mitsubishi Magna ehk
see on Mitsubishi Sigma Austraalia variant. Ja autot ei ostnud me niisama,vaid ikka trippimiseks.
Teiseks suureks muutuseks oligi see,et meie seltskond lagunes laiali. Mirjam läks lõunasse,
Matu ja Marelle jäid Perthi ja meie Mercaga sõitsime põhja.Linn kus me pregu elame on Geraldton.
600 km sõitsime Perthist,et siia jõuda - otse tee on lühem,aga me tegime kõrvalepõikeid ka :)
Nii me nüüd siis elame karvan pargis. Päris chill on - peaaegu täiesti mere ääres, meil on oma
piknikulaud katusega,veel on siin tenniseväljak,bassein jne. Kui töö leiame,jääme siia,muidu
üles poole edasi.Neti saab siin linnas raamatukogus.
Päikest
Tuesday, January 20, 2009
20 jaanuar
Hey jälle.
Mõtllesin,et võiks vahepeal natukese üldisemat juttu rääkida. Äkki on kellelegi kunagi kasulik.
Toitu tasub osta sellisest poest nagu Woolworths ja ka Coles, aga viimases oleme ainult korra käinud, nii et enamik jutust põhineb siis Woolworthsil. Suurte ja väikeste toidupoodide hindade vahe on mingi 3 või 4 kordne. Näiteks kui ostad kusilt väikesest poest 0.6 l vee[ilma mullideta], siis see maksab umbes 3-4 dollarit. Aga Woolworthsis maksab 2.25 liitrine gaseeritud vesi 1.31 dollarit. Ja kusjuures mulliga vesi on siin haruldus, paljudes poodides seda pole.[sellega oli väga raske alguses harjuda. Nagu Annekas kunagi ütles - "Mulliga vesi on joomiseks, mullita vesi pesemiseks" :D] Ja kusjuures coca colad, fantada ja sprited on siin 0.6 l pudelites ja purgid ka suuremad,kui Eestis. Woolworthsi sattudes tasub eelistada neid kaupu, mis on sildiga Home Brand, need on teistest tunduvalt odavamad.
Ja kusjuures viinamarjad ja arbuusid ja sellised asjad on enamus siin kallid.
Ja muidu ikka sushi on hea ja odav. :P Selles me vist Mercaga ei väsi.
Kahe nädala jooksul olen näinud kahte roostes autot. Isegi vanad autod särvad ja läigivad. See on see, kui ei loobida kõiksugu soolasid ja asju tänavale. Ja autode põhivarustuse juurde kuuluvad veljed ja sportsumps. Ehk siis need siin odavad vist:D. Sest isegi vanadele autodele topitakse neid alla.
Enamus inimesed on siin ikka väga sõbrlikud. Nt kui läksime mingisse firmasse abi paluma, siis meile prinditi kaardid ja bussiajad välja ning seletati pikalt ja laialt,kuidas me õige koha üles leiaks.
Aga aborigeenidest soovitaks eemale hoida. Nad ei ole just kõige paremat muljet jätnud. Nt täna nägime kuidas üks aborigeen teisele pargis jalaga pähe tagus ja kuidas bussis kaks aborigeeni liimi või asja nuusutasid ja neile politsei kutsuti.
Aga muidu kõik lahe. Olge tublid.Palju päikest.
Mõtllesin,et võiks vahepeal natukese üldisemat juttu rääkida. Äkki on kellelegi kunagi kasulik.
Toitu tasub osta sellisest poest nagu Woolworths ja ka Coles, aga viimases oleme ainult korra käinud, nii et enamik jutust põhineb siis Woolworthsil. Suurte ja väikeste toidupoodide hindade vahe on mingi 3 või 4 kordne. Näiteks kui ostad kusilt väikesest poest 0.6 l vee[ilma mullideta], siis see maksab umbes 3-4 dollarit. Aga Woolworthsis maksab 2.25 liitrine gaseeritud vesi 1.31 dollarit. Ja kusjuures mulliga vesi on siin haruldus, paljudes poodides seda pole.[sellega oli väga raske alguses harjuda. Nagu Annekas kunagi ütles - "Mulliga vesi on joomiseks, mullita vesi pesemiseks" :D] Ja kusjuures coca colad, fantada ja sprited on siin 0.6 l pudelites ja purgid ka suuremad,kui Eestis. Woolworthsi sattudes tasub eelistada neid kaupu, mis on sildiga Home Brand, need on teistest tunduvalt odavamad.
Ja kusjuures viinamarjad ja arbuusid ja sellised asjad on enamus siin kallid.
Ja muidu ikka sushi on hea ja odav. :P Selles me vist Mercaga ei väsi.
Kahe nädala jooksul olen näinud kahte roostes autot. Isegi vanad autod särvad ja läigivad. See on see, kui ei loobida kõiksugu soolasid ja asju tänavale. Ja autode põhivarustuse juurde kuuluvad veljed ja sportsumps. Ehk siis need siin odavad vist:D. Sest isegi vanadele autodele topitakse neid alla.
Enamus inimesed on siin ikka väga sõbrlikud. Nt kui läksime mingisse firmasse abi paluma, siis meile prinditi kaardid ja bussiajad välja ning seletati pikalt ja laialt,kuidas me õige koha üles leiaks.
Aga aborigeenidest soovitaks eemale hoida. Nad ei ole just kõige paremat muljet jätnud. Nt täna nägime kuidas üks aborigeen teisele pargis jalaga pähe tagus ja kuidas bussis kaks aborigeeni liimi või asja nuusutasid ja neile politsei kutsuti.
Aga muidu kõik lahe. Olge tublid.Palju päikest.
Tuesday, January 13, 2009
Ikka Perth ja Bambu
Hey-hey
Lõpuks pääsesime jälle netti. Kuigi Bambus peaks koguaeg internet olema, siis kahjuks see nii pole. Vahepeal keegi laeb netist midagi alla[kuigi see lubatud ei ole], siis teised võivad internetist ainult und näha. Ja siin muudetakse wifi koode ka päris tihti,mida muidugi meile algul ei öeldud ja sellepärast me eile keegi netti ei saanud.
Lisaks otsustasime ära, et järgmise nädala veedame ka siis Bambus. Ei viitsi hakata oma asju uuesti pakkima ja see juba enam vähem koduseks muutuud. Kuna meil kuuene tuba, aga meid viis, siis saime üleeile endale uue toakaaslase ka - inglise kuti. Muidu väga jutukas ja suht naljakas tüüp, ainuke imelik asi on see, et ta ei tea kus Eesti asub.
Õnnestus siis vahepeal ookeanis ka ära käia. Et randa pääseda, pidi algul 13 peatust rongiga sõitma ja siis rongijaamast korjas tasuta rannabuss meid peale ja viis ilusasti randa. Siin ikka tunde päikese käes vedeleda ei saa - suht kiiresti kõrbeb ära. Ja ookean on ikka mega soolane. Pole vist suu kunagi nii soolane olnud, kui vesi vahepeal suhu juhtus minema. Haisid ega muid ookeani tegelasi kohata ei õnnestunud, aga jões oleme jellyfishe küll näinud. Osad neist ikka hüpersuured.
Teine koht kus meil õnnestus ära käia oli Perthi zoo. Seda võib juba loomaaiaks nimetada. Loomad ei ela väikestes puurides, vaid neil on kõigil omad suured alad,kus on puud,põõsad,vesi - ja kohati elavad mited loomad isegi koos. Ühe piirkonna loomad on kõik ühes kohas, nt Aafrika omad ühes, Aasia omad teises,Austraalia omad kolmandas jne - loomaaed on sektoriteks ära jaotatud. Austraalia alas jalutavad kängurud lihtsalt vabalt ringi - inimesed saavad neid paitada ja katsuda.
Et ennast kaaluda, pead poes 1 dollari ehk 8 krooni maksma, aga õnneks mul tasus see ära:D. Esimese nädalaga olen 4 kg alla võtnud, kui õhtused veinitamised ära jätta,võiks see number veel suurem olla:D. Palavaga üldse süüa ei taha, aga nüüd hakkab juba vaikselt harjuma selle kuumusega ja see tähendab et söögiisu kasvab ka. Ehk siis varsti samas kaalus tagasi:D
Esimesed pilved ja kolm vihmapiiska õnnestus ka ära näha. Vihm on ikka mega külm. Ja kui meil siin kraad mingi 20 peale langeb, siis tundub jummala külm olevat:D
Olge tublid.
Lõpuks pääsesime jälle netti. Kuigi Bambus peaks koguaeg internet olema, siis kahjuks see nii pole. Vahepeal keegi laeb netist midagi alla[kuigi see lubatud ei ole], siis teised võivad internetist ainult und näha. Ja siin muudetakse wifi koode ka päris tihti,mida muidugi meile algul ei öeldud ja sellepärast me eile keegi netti ei saanud.
Lisaks otsustasime ära, et järgmise nädala veedame ka siis Bambus. Ei viitsi hakata oma asju uuesti pakkima ja see juba enam vähem koduseks muutuud. Kuna meil kuuene tuba, aga meid viis, siis saime üleeile endale uue toakaaslase ka - inglise kuti. Muidu väga jutukas ja suht naljakas tüüp, ainuke imelik asi on see, et ta ei tea kus Eesti asub.
Õnnestus siis vahepeal ookeanis ka ära käia. Et randa pääseda, pidi algul 13 peatust rongiga sõitma ja siis rongijaamast korjas tasuta rannabuss meid peale ja viis ilusasti randa. Siin ikka tunde päikese käes vedeleda ei saa - suht kiiresti kõrbeb ära. Ja ookean on ikka mega soolane. Pole vist suu kunagi nii soolane olnud, kui vesi vahepeal suhu juhtus minema. Haisid ega muid ookeani tegelasi kohata ei õnnestunud, aga jões oleme jellyfishe küll näinud. Osad neist ikka hüpersuured.
Teine koht kus meil õnnestus ära käia oli Perthi zoo. Seda võib juba loomaaiaks nimetada. Loomad ei ela väikestes puurides, vaid neil on kõigil omad suured alad,kus on puud,põõsad,vesi - ja kohati elavad mited loomad isegi koos. Ühe piirkonna loomad on kõik ühes kohas, nt Aafrika omad ühes, Aasia omad teises,Austraalia omad kolmandas jne - loomaaed on sektoriteks ära jaotatud. Austraalia alas jalutavad kängurud lihtsalt vabalt ringi - inimesed saavad neid paitada ja katsuda.
Et ennast kaaluda, pead poes 1 dollari ehk 8 krooni maksma, aga õnneks mul tasus see ära:D. Esimese nädalaga olen 4 kg alla võtnud, kui õhtused veinitamised ära jätta,võiks see number veel suurem olla:D. Palavaga üldse süüa ei taha, aga nüüd hakkab juba vaikselt harjuma selle kuumusega ja see tähendab et söögiisu kasvab ka. Ehk siis varsti samas kaalus tagasi:D
Esimesed pilved ja kolm vihmapiiska õnnestus ka ära näha. Vihm on ikka mega külm. Ja kui meil siin kraad mingi 20 peale langeb, siis tundub jummala külm olevat:D
Olge tublid.
Saturday, January 10, 2009
Perth
Siiamaani siis ainukesed kanguruud,keda näinud oleme. 
Kellatorn ja vaateratas. Päris chill vaade avanes sealt vaaterattalt linnale ja ümbrusele. Alt ei paista üldse nii kõrge,kui ülevalt. 
Vaade ülevalt.Vahepeal siis muutustest nii palju,et tüdrukud tulid juba töölt ära. Nii see siin käib,natukese töö ühekoha peal ja siis teise:P. Uuest nädalast hakkame kõik tööd vaatama.
Laupäev on siin ikka põhi peo päev,reedega võrrelda ei anna - vähemalt esimese nädalavahetuse põhjal. Käisime õhtul väljas söömas, tänavad lihtsalt vohasid inimestest - nii metsikult palju oli pidulisi.
Mõtted nii auto , kui ka edasise ööbimise suhtes liiguvad igas suunas - ehk siis kui midagi täpsemalt teada saan, jagan teile ka infot.
Täna nüüd siis esimest korda randa piiluma - kuna sinna omajagu teed - ehk siis vaja rongi või praamiga sõita. Sellepärast polegi sinna varem veel jõudnud.
Kirjutage mulle mailile ka oma seiklustest ja ettevõtmistest, kui miskit toimub. Äitähh :)
Rohkem naeratust ;)
Thursday, January 8, 2009
Bambuuuuu
Hei hopsdi.
Bäkk again. Lebotan toas voodis ja mõtlen,et mis vahepeal juhtunud ka.
Põhiline on see, et kui Bambuusse tulime ennast sisse chekima,siis kohtasime eestlasi. Ja mitte lihtsalt, üks oli veel Merca tuttav. Nii et mitte Eesti ei ole väike, vaid maailm on väike.:) Nii me siis pool päeva veetsimegi temaga. Saime päris palju kasulikku infot.( Siinkohal tänud talle,kui ta peaks lugema:D.) Käisime veel ennem seda, kui ta uude linna sõitis öösel väljas söömas. Päris karm aborigeenist huge naine oli. Kes oli ennast ikka nii täis joonud või midagi muud sisse tõmmanud,et noris seal kõigiga tüli jne. Me õnneks pääsesime tervelt:D
Kui eelmine kord kirjutasin,siis olime kuskil söögikohas. Ja kui söögi lõpetasin ja arvet maksma läksin,tuli mingi mees juttu rääkima.[hiljem selgus et selle söögikoha manager]. Nii ta siis uuris,et kauaks jääme ja kas tööd on jne. Ja nii õnnestuski Mercal ja Mirjamil järgmisel päeval proovipäevale saada. Ja täna on neil esimene tööpäev - rügavad praegu :). Ma juba kauplesin mõlema palgast 10 protsenti endale - nu ikkagi ma ju sattusin selle mehega rääkima:D
Enamus ajast oleme ringi trippinud siin Perthi peal ja ümbrusega tutvunud. Eks peab ise ka varsti tööle ära minema, kui õnnestub:).
Elukatest niipalju, et midagi suurt ja koledat näinud ei ole. Aga prussakaid näeb juba iga õhtu. Ja no nad ikka kordades suuremad kui Eestis. Jalutad tänaval ja kuuled äkki mingit prõksatust talla all,siis see oli prussakas:D. Tubades õnneks neid näinud veel ei ole. Hiirte eest hoiatati ka meid,aga õnneks veel näinud pole:P
Ja no päike,sellest ei saa ei mööda,ega ümber.See on ikka metsik.Jaanuar ja veebruar kõige kuumemad ka siin. Kõik vaikselt hakkavad üks haaval ärapõlema,peale minu - sest ma kannan 50 päikesekreemi oma pigmendi laikude pärast:P. Ja no ega keegi kuulata ei taha ju,et päikesekreemi võiks kanda.:P
Te võiksite mulle nats külma saata ümbrikus.:) Side lõpp...Olge lahedad .. Muretseda pole vaja;)
Bäkk again. Lebotan toas voodis ja mõtlen,et mis vahepeal juhtunud ka.
Põhiline on see, et kui Bambuusse tulime ennast sisse chekima,siis kohtasime eestlasi. Ja mitte lihtsalt, üks oli veel Merca tuttav. Nii et mitte Eesti ei ole väike, vaid maailm on väike.:) Nii me siis pool päeva veetsimegi temaga. Saime päris palju kasulikku infot.( Siinkohal tänud talle,kui ta peaks lugema:D.) Käisime veel ennem seda, kui ta uude linna sõitis öösel väljas söömas. Päris karm aborigeenist huge naine oli. Kes oli ennast ikka nii täis joonud või midagi muud sisse tõmmanud,et noris seal kõigiga tüli jne. Me õnneks pääsesime tervelt:D
Kui eelmine kord kirjutasin,siis olime kuskil söögikohas. Ja kui söögi lõpetasin ja arvet maksma läksin,tuli mingi mees juttu rääkima.[hiljem selgus et selle söögikoha manager]. Nii ta siis uuris,et kauaks jääme ja kas tööd on jne. Ja nii õnnestuski Mercal ja Mirjamil järgmisel päeval proovipäevale saada. Ja täna on neil esimene tööpäev - rügavad praegu :). Ma juba kauplesin mõlema palgast 10 protsenti endale - nu ikkagi ma ju sattusin selle mehega rääkima:D
Enamus ajast oleme ringi trippinud siin Perthi peal ja ümbrusega tutvunud. Eks peab ise ka varsti tööle ära minema, kui õnnestub:).
Elukatest niipalju, et midagi suurt ja koledat näinud ei ole. Aga prussakaid näeb juba iga õhtu. Ja no nad ikka kordades suuremad kui Eestis. Jalutad tänaval ja kuuled äkki mingit prõksatust talla all,siis see oli prussakas:D. Tubades õnneks neid näinud veel ei ole. Hiirte eest hoiatati ka meid,aga õnneks veel näinud pole:P
Ja no päike,sellest ei saa ei mööda,ega ümber.See on ikka metsik.Jaanuar ja veebruar kõige kuumemad ka siin. Kõik vaikselt hakkavad üks haaval ärapõlema,peale minu - sest ma kannan 50 päikesekreemi oma pigmendi laikude pärast:P. Ja no ega keegi kuulata ei taha ju,et päikesekreemi võiks kanda.:P
Te võiksite mulle nats külma saata ümbrikus.:) Side lõpp...Olge lahedad .. Muretseda pole vaja;)
Tuesday, January 6, 2009
Hey-Hey
Istume kuskil söögikohas väljas ja ootame oma pastasid. Pätt nagu ma olen,õnnestus mul net kuskil saada:P
Eelmise kirjutamise lõpetasin Dubais.Et siis vaikselt edasi. Lend Perthi oli muidu norm,aga ikka mega pikk.No 11 tundi ühe koha peal istuda ei ole ikka nalja tegemine. Aga süüa anti ikka korralikul-kõht ei jõudnud veel tühjaks minnagi,kui juba uus portsjon ette toodi:P. Üle piiri läks ka peaaegu kõik hästi- Merca korraks kontrolliti rohkem läbi.Tundus et põhjuseks oli,et teda peeti rikkaks:D - küsiti ega tal rohkem kui 10 000 dollarit kaasas pole:D.
Edasi saime ühe bussijuhiga jutule, kes meid linna viis ja täpselt mingi packpackeri juurde,mida ta soovitas.Aga kuna me olime varem netist selle ööbimiskoha kohta natukese mingit jama luigenud,siis esimese hooga sinna sisse ei lennanud. Aga uskuge või mitte, pärast mitmete ja mitmete teiste packpackerite külastamist,olime otsaga seal alguses tagasi:D. kuna teised kohad olid kas täis või polnud veel avatud - kell oli ju ikkagi 7 hommikul kui ringi seiklesime.[ja kraad võis olla mingi 20 ja pluss]. Aga toa kätte saime, ei olnud see midagi nii hull - 3 nari,6 lockerit[plekk kapid lukuga]. Lisaks meile oli üks sakslane ja üks vanem harrasmees.
Ööbimine olemas, panime suure hurraaaga linna. Aga no esimese hooga ei osanudki midagi teha:D. Ja olgem ausad, no mingi 40-45 kraadi ja päike otse seniidis,ei ole just väga lihtne. Ma olen selle kuumuse harjumisega ikka väga hädas siin:D. Tegmine endale kohaliku nri ära. Minu uus nr on nüüd siis - 0450226629 ja Eestist peate +61 ette valmima ja esimese 0 ära jätma.
Naised sattusid poes ekstaasi - ilusad riided ja odavad hinnad. Aga üritame ennast tagasi hoida,et raha mitte väga palju raisata:D.Lõunaks võtsime susit - ja pärast seda otsustasime et selles saab meie üks põhitoit. Deeeem kui hea:D. Ja nu 4 liitrine vein maksis u 90 kr.:D
Täna saime Matu ja Marellega hommikul kokku.Ja kolisime uude motellikesse. Eesmamulje oli tegelt päris juba- eelisest inimesest oli sinna kõiksugu ime asju jäänud. Õnneks korjati need ära ja pärast söömist otsustasime seal kerge koristuse teha. Eks tuleb harjuda sellise eluga:D
Loomi ja elukaid veel näinud ei ole:D.
Täna hakkame tööks vajalike asju tegema ja eks siis kunagi millalgi võibolla tööd ka otsima.
Aga ok toit jahtub..olge mõnusad..:)
`Päikest:)
Istume kuskil söögikohas väljas ja ootame oma pastasid. Pätt nagu ma olen,õnnestus mul net kuskil saada:P
Eelmise kirjutamise lõpetasin Dubais.Et siis vaikselt edasi. Lend Perthi oli muidu norm,aga ikka mega pikk.No 11 tundi ühe koha peal istuda ei ole ikka nalja tegemine. Aga süüa anti ikka korralikul-kõht ei jõudnud veel tühjaks minnagi,kui juba uus portsjon ette toodi:P. Üle piiri läks ka peaaegu kõik hästi- Merca korraks kontrolliti rohkem läbi.Tundus et põhjuseks oli,et teda peeti rikkaks:D - küsiti ega tal rohkem kui 10 000 dollarit kaasas pole:D.
Edasi saime ühe bussijuhiga jutule, kes meid linna viis ja täpselt mingi packpackeri juurde,mida ta soovitas.Aga kuna me olime varem netist selle ööbimiskoha kohta natukese mingit jama luigenud,siis esimese hooga sinna sisse ei lennanud. Aga uskuge või mitte, pärast mitmete ja mitmete teiste packpackerite külastamist,olime otsaga seal alguses tagasi:D. kuna teised kohad olid kas täis või polnud veel avatud - kell oli ju ikkagi 7 hommikul kui ringi seiklesime.[ja kraad võis olla mingi 20 ja pluss]. Aga toa kätte saime, ei olnud see midagi nii hull - 3 nari,6 lockerit[plekk kapid lukuga]. Lisaks meile oli üks sakslane ja üks vanem harrasmees.
Ööbimine olemas, panime suure hurraaaga linna. Aga no esimese hooga ei osanudki midagi teha:D. Ja olgem ausad, no mingi 40-45 kraadi ja päike otse seniidis,ei ole just väga lihtne. Ma olen selle kuumuse harjumisega ikka väga hädas siin:D. Tegmine endale kohaliku nri ära. Minu uus nr on nüüd siis - 0450226629 ja Eestist peate +61 ette valmima ja esimese 0 ära jätma.
Naised sattusid poes ekstaasi - ilusad riided ja odavad hinnad. Aga üritame ennast tagasi hoida,et raha mitte väga palju raisata:D.Lõunaks võtsime susit - ja pärast seda otsustasime et selles saab meie üks põhitoit. Deeeem kui hea:D. Ja nu 4 liitrine vein maksis u 90 kr.:D
Täna saime Matu ja Marellega hommikul kokku.Ja kolisime uude motellikesse. Eesmamulje oli tegelt päris juba- eelisest inimesest oli sinna kõiksugu ime asju jäänud. Õnneks korjati need ära ja pärast söömist otsustasime seal kerge koristuse teha. Eks tuleb harjuda sellise eluga:D
Loomi ja elukaid veel näinud ei ole:D.
Täna hakkame tööks vajalike asju tegema ja eks siis kunagi millalgi võibolla tööd ka otsima.
Aga ok toit jahtub..olge mõnusad..:)
`Päikest:)
Sunday, January 4, 2009
Järgmine peatus Perth.
Papahh.
Ja nii avanesgi esimene võimalus neti kasutada ja blogi täiendada. Sakslased on kas nn ärimehed või lihtsalt kadedad ehk siis Frankfurdi lennujaamas oli internet tasuline - 60 min 8 euri. Praegu istume Dubai lennujaamas ja ootame järgminst ehk viimast lendu.
Tallinnast jõudsime Frankfurti umb 2 ja poole tunniga. Eestlaste lennukid nagu nad on - pisikesed ja kitsad. [Ega ma varem ka seda ei teadnud,aga Dubaisse lennates sai see selgeks:).] Ilm oli õnneks norm ja tänu sellele ainult kerge loksumine,mitte midagi hullu. Frankfurti jõudes oli aega järgmse lennuni 11 h, ouumygaaad te ei kujuta ette ka kui pikk aeg see on:D. Ja krt need lennujaamad ei ole nagu Eesti omad:D.Ausalt,meil jäi mulje et need on ehitatud selleks,et inimesd ennast lollina tunneks.Megasuured ja keerulised lihtsalt.Seal oli rohkem poode kui üheski Eesti kaubanduskeskuses, inimesi nii palju nagu seeni pärast vihma ja lisaks ühendas lennujaama eri terminaale rööbasrong.
Kuna Tallinnast lendasime varavara hommikul minema,polnud me eriti maganud. Mõeldud tehtud,otsustasime pinkidele sliipi visata. Õnnestus see meil siiski ainult ühel,meie Mercaga und seal silmale ei saanud. Ja nii me seal siis tiksusime - inimesi vaadates ja muusikat kuulates :D.
Pikk ootamine kutsus ka veiniisu peale:D, mõeldud tehtud. Ja uskuge või mitte,kohe palju parem oli pärast lennata.[ nii et soovitan neile,kes kardavad lennata,väike vein ennem ja kohe palju julgem:D] Dubai lennuk vajab ise juba ära märkimist. Mitmeid mitmeid kordi suurem kui Estonian Airi omad,peatoedes telekad, kust sai filme vaadata,muusikat kuulata,mänge mängida jne. Ja loomulikult tasuta söök ja jook:P. Kokkuvõttes Emereitsi lennuk jättis väga hea mulje. Ja neeed 7 tundi läksid nagu "lennates". Järgmine lend ka Emereidsi lennukiga ja see vist veel suurem, nii et ootame mis see pakub.
Dubai lennujaama suuruse näiteks võib tuua selle,et siin kus me istume,siit on suitsuruumini ei vähem ega rohkem kui 10 minutit jalutada. Mõelge kaugele te 10 minutiga jalutate:D nt minu kodust Selverini:D.
Ja suurimad tänud kõigile kes lennujaamas saatmas olid, see oli tõesti super üllatus.:) äitähh.
Ja olge kõik siis tublid. Meiega kõik korras, kui magamatus välja jätta:D Ja loomulikult pesta tahaks:D
Aaaajaaaa pilte hakkab saama alles Austraaliast, kuna pärast esimest pilti viskas aku kotti:D. Ja voolu pealt hoiavad nad lennujaamades ikka korralikult kokku - kas pole üldse peaaegu pistikuid ja kui mõni on,siis seal pole loomulikult voolu:D.
Zombid lõpetavad. Ehk varsti saab uuesti juba kirjutadaa;). BYE
Ja nii avanesgi esimene võimalus neti kasutada ja blogi täiendada. Sakslased on kas nn ärimehed või lihtsalt kadedad ehk siis Frankfurdi lennujaamas oli internet tasuline - 60 min 8 euri. Praegu istume Dubai lennujaamas ja ootame järgminst ehk viimast lendu.
Tallinnast jõudsime Frankfurti umb 2 ja poole tunniga. Eestlaste lennukid nagu nad on - pisikesed ja kitsad. [Ega ma varem ka seda ei teadnud,aga Dubaisse lennates sai see selgeks:).] Ilm oli õnneks norm ja tänu sellele ainult kerge loksumine,mitte midagi hullu. Frankfurti jõudes oli aega järgmse lennuni 11 h, ouumygaaad te ei kujuta ette ka kui pikk aeg see on:D. Ja krt need lennujaamad ei ole nagu Eesti omad:D.Ausalt,meil jäi mulje et need on ehitatud selleks,et inimesd ennast lollina tunneks.Megasuured ja keerulised lihtsalt.Seal oli rohkem poode kui üheski Eesti kaubanduskeskuses, inimesi nii palju nagu seeni pärast vihma ja lisaks ühendas lennujaama eri terminaale rööbasrong.
Kuna Tallinnast lendasime varavara hommikul minema,polnud me eriti maganud. Mõeldud tehtud,otsustasime pinkidele sliipi visata. Õnnestus see meil siiski ainult ühel,meie Mercaga und seal silmale ei saanud. Ja nii me seal siis tiksusime - inimesi vaadates ja muusikat kuulates :D.
Pikk ootamine kutsus ka veiniisu peale:D, mõeldud tehtud. Ja uskuge või mitte,kohe palju parem oli pärast lennata.[ nii et soovitan neile,kes kardavad lennata,väike vein ennem ja kohe palju julgem:D] Dubai lennuk vajab ise juba ära märkimist. Mitmeid mitmeid kordi suurem kui Estonian Airi omad,peatoedes telekad, kust sai filme vaadata,muusikat kuulata,mänge mängida jne. Ja loomulikult tasuta söök ja jook:P. Kokkuvõttes Emereitsi lennuk jättis väga hea mulje. Ja neeed 7 tundi läksid nagu "lennates". Järgmine lend ka Emereidsi lennukiga ja see vist veel suurem, nii et ootame mis see pakub.
Dubai lennujaama suuruse näiteks võib tuua selle,et siin kus me istume,siit on suitsuruumini ei vähem ega rohkem kui 10 minutit jalutada. Mõelge kaugele te 10 minutiga jalutate:D nt minu kodust Selverini:D.
Ja suurimad tänud kõigile kes lennujaamas saatmas olid, see oli tõesti super üllatus.:) äitähh.
Ja olge kõik siis tublid. Meiega kõik korras, kui magamatus välja jätta:D Ja loomulikult pesta tahaks:D
Aaaajaaaa pilte hakkab saama alles Austraaliast, kuna pärast esimest pilti viskas aku kotti:D. Ja voolu pealt hoiavad nad lennujaamades ikka korralikult kokku - kas pole üldse peaaegu pistikuid ja kui mõni on,siis seal pole loomulikult voolu:D.
Zombid lõpetavad. Ehk varsti saab uuesti juba kirjutadaa;). BYE
Subscribe to:
Posts (Atom)
