Tsauuu.
Olen jälle suutnud ennast arvuti ette vedada,sooviga blogi täiendada.Laiskuse ja ajanappuse tõttu pole seda varem jõudnud teha.Ja nii ununeb päris palju ära,kui koguaeg toimetad miskit.Nii et ma nüüd üritan oma ajusoppides natukese ringi tuhnida ja miskit kirja panna.Krt ma ei kujutaks ette,kui blogi ei kirjutaks,siis ma ei mäletaks pooli asju enam,kui Eestisse tagasi tuleksin.
Nüüdseks oleme tagasi Karrathas ja teeme jälle hoogsalt tööd.Aga mitte sellest ma ei tahtnudteile täna kirjutada,vaid Bali viimastest päevadest.
Rannas lebotades saime tuttavaks kohalikuga,kelle nimi oli Wayan.Temalt saime erinevat infot Bali kohta ning käisime klubisid ja "restorane" avastamas.Restoranid panin jutumärkidesse sellepärast,et need olid sellised tagasihoidlikud väikesed söögikohad peamiselt kohalikele,kus olid ikka väga odavad hinnad.Kuna Wayanil oli ameteid 1001,siis õnnestus meil tema kaudu ka Bali tripile saada.Kui ma oma põlve pärast ei kardaks nii palju,siis oleks isegi surfamist õppida saanud.Nii et seekord suutsin veel ei öelda.Aga nüüd lähemalt meie tripist.Pärast hommiku-sööki hotellis korjati meid peale ja tripp võis alata.Esimest peatust ei pidanud kaua ootama.Meid viidi vaatama kohalike etendust,mis rääkis hea ja kurja võitlusest ja mis oli kohalikele ajalooliselt tähtis.Nimeks oli sellel Barong & Kris Dance.See oli omapärane ja lahe,isegi naljakas.Kuigi Wayan ütles,et me väga ei naeraks seal.Aga kuna teistele etenduse vaatajatele seda polnud vist öeldud,siis naerdi seal päris korralikult.Tegelased olid erinevates lahedates kostüümides ja lava kõrval mängisid laivis muusikud pille.Ja kuna me saime ingliskeelse etenduse sisuseletuse,siis saime isegi enam vähem aru,mis toimus.Edasise suuna võtsime kohalikku käsitöötehasesse,mis oli Balil ainuke,kus värviti käsitsi siidi ning joonistati sellele mustrit.Huvilised said jalutada ja vaadata,kuidas kohalikud siidile mustreid tegid ja hiljem poest endale meeneid osta.Päris pikk ja aeganõudev protsess on see siidimustrite tegemine.Järgmiseks peatuseks oli "hõbedatehas".Mis oli küll rohkem suur pood,mille tagahoovis oli väike putkake,kus üks mees meie tuleku peale hakkas kiiresti ennast liigutama.Tegelikult oli päris huvitav kuulata,kuida hõbedat töödeldi erinevat moodi ennem,kui nendest hakati midagi valmistama.Hõbedameister valmistas parajasti kõrvarõngast,mille tegemine algusest lõpuni pidavat võtma umbes kaks nädalat.Loomulikult ei olnud see selline tavaline pisike kõrvarõngas nagu me eestlased kanname.See oli umbes kümme korda suurem ja kõiksuguste erinevate nikerdustega.Ja aparaadid ning abivahendid millega ta seda tegi,ei olnud just kaasaegsed.Kui ta kuumutas kahte erinevat hõbedatükki omavahel kokku,siis ta pidi samalajal jalaga hapniku peale pumpama,et leek ära ei kustuks.Kokkuvõttes on nad väga osavad.Piisavalt hõbeda valmistamist jälgitud,liikusime poodi,et seal valmis asju vaadata.Kuid arvake kaks korda,kas meil see õnnestus.Loomulikult mitte,kohe poodi sisse jõudes,lendas meile natti müüja,kes hakkas erinevaid asju pakkuma.Nii me sealt kiiresti minema põgenesimegi.Kuigi oleks tahtnud rahulikult ringivaadata,sest seal oli päris ilusaid ja huvitavaid asju.Näiteks hõbedast helikopter ja mootorratas ning hobukaarik ja kitarr olid asjad mida jõudsime kiiruga silmitseda.Hopsti autosse ja suund põhjapoole.järgmine peatus tõotas tulla "magus" ja nii see ka oli.Monkey Forrest ehk ahvimets.Ei oleks osanud arvatagi,et see nimi ennast ära tõestab.Arvasin et näeme kõrgel puude otsas mõnda ahvi.Kuid õnneks see ei vastanud minu eelarvamusele.Ma arvan,kui ma ütlen,et seal oli ahve sadu või lausa tuhat,siis ma ei valeta.Neid oli kõikjal - puudel,teepeal,teekõrval - kes peesitas niisama,kes puhastas kaaslast,kes kaklesid omavahel,kes imeta beebit jne.Kuid põhiline,kui sa võtsid banaani välja,siis nad jätsid oma tegevuse pooleli ja ronisid mööda sind üles,et banaan kätte saada.Mõnel võimukamal oli lausa kolm banaani korraga süüa.Banaane müüdi ennem metsa sisenemist.Lisaks ahvidele olid seal ilusad sillad,erinevd kujud ja üldse ilus "dzungliline" loodus. Nii et inimesed,kes on ahvi ainult puuris näinud,nendel on seal kindlasti lahe ja huvitav.Järgmise peatuse tegime astmeliste riisiterrasside juures.No tõeliselt ilus vaade.Lisaks olid külalistele vaate nautimiseks ehitatud pambusest ja pilliroost katusealused,kus maitsesime noorekookose piima.Mis oli täitsa joodav,kuid seda on ühe inimese kohta kookoses liiga palju.Edasi võtsime tee kõrgustesse,et näha vulkaani.Kuna kõhud olid ka juba päris tühjaks läinud,siis üles jõudes tegime esimesena söögipeatuse.See oli kõige kõrgemal ja ilusama vaatega kohas lõuna minu jaoks.Tegemist oli buffe tüüpi restoraniga,mis asus 1100 meetri kõrgusel ja kust avanes vaade vulkaanile,mägijärvele ja mägedele.Kui on juba buffelaud,siis ei saa ju inimesemoodi süüa:D.Nii me seal ennast täis pugisime kõigest heast ja paremast.Magustoiduks maitsesin esimest korda snake skin fruiti ja lynchi.(vabandan,aga ma ei oska sede viimast puuvilja õigesti kirjutada).Esimene oli mõnusalt hapukas ja meenutas täiega midagi,aga ma ei suutnud väljamõelda mida ja teine oli sellie värske.Ehk siis mulle maitsesid mõlemad.Ja see snake skin fruit meenutas ärakooritul suurt küüslauguküünt.Tagasiteel tegime peatuse "kohvitehases".Kus praeti ja valmistati kohvi ja turistid said seda maitsta.Kõige suuremaks üllatuseks minu jaoks olid seal loomad,kellele antakse kohviubasid süüa ja siis nad kakavad need välja.Ning nende väljaheitest valmistatakse kallist kohvi.Uskumatu või mis:P.Ja viimase peatuse tegime elevandikoopa juures.Mis ei olnud midagi väga erilist.Lihtsalt koobas,kus sees oli altar.
Ja kahupea nagu ma olen,unustasin mainida et käisime templis ka.Mina algul arvasin,et see mingi suur kivistehitis,kuhu peame sisse minema.Aga jälle panin puusse.See oli lahtine ala,kus oli erinevad altarid ja asjad:D.Et sisse saada,pidime pikad rätikud ümber panema,et põlved ja jalad kaetud oleksid.Lisaks on neil seal pühavesi.Pered tulevad,panevad oma asjad kuskile nurka,võtavad riidest lahti (mitte päris paljaks) ja lähevad basseini,kus on pühavesi ja palju teisi inimesi.Nii nad seal ennast kastavad ja leotavad mitu tundi.Osad inimesed tulid ikka täiesti värisedes sealt lõpuks välja.
Ja kogu selle tripi me võtsime ette päeval,kui kohalikel olid jõulud.Neil ei ole jõuluvana,selle uurisime ka välja.:D
Lisaks sellele lahedale tripile,käisime veel jaapani restoranis erinevaid roogasid proovimas ja maiustasime hoteli lähedal olevas Bambu restoranis.Nautisime basseinimõnusid ja maitsesime arakki,külastasime klubisid ja ostsime suveniire.Millest üks pildialbum meil Austraalia piiril ära võeti,kuna seal pidavat olema mingi väga ohtlik puit,mis kannab viirusi edasi.Kahju,ilus oli see.
Kirjutasin paraja kirjandi valmis.Nii et tore kui keegi viitsis läbi lugeda ja jõudis siiani.Äitähhh:)
Bye-Bye :) :) :) :) :)
Thursday, March 26, 2009
Sunday, March 15, 2009
Heips.
Pole küll veel eelmist blogi jõudnud netti üles laadida,kuid sellegi poolest kirjutan uue arvutisse valmis juba.Hiljem korragaüles visata.
Nagu eelmises blogis korraks mainisin,siis kolisime uude hotelli.Nimeks tal Sus gottages II.Tuba ise selline tavaline jälle.Kuidbassein otse ukse ees - seal veedame päris palju aega.Ja ka hommikusöök on tasuta.Kuna me ei viitsi koguaeg oma kottidega uuthotelli otsida,siis veedame ülejäänud päevad siin.Täpselt hotelli kõrvalt avastasime restorani,kus hinnad ikka väga odavad ja toit maitsev.Nüüdseks siis juba mitu korda käinudseal.Esimest korda võtsin restoranis kolmekäigulise lõuna.Mis sisaldas krevetisalatit (päris pirakas oli),lihapraadi (väga maitsev)ja puuviljasalatit jäätisega ning jõin 1 õlle ja 2 värsket mahla.Ja kogu see kupatus kokku läks mulle Eesti rahas maksma 80 krooni.Suht hea või mis:D.Söön siin oma kaotatud 11 kilo ilusti tagasi:D.
Rand on meil ka siin suht lähedal,aga seal ujumas veel pole käinud.Kuna vulkaanituhk on ranna päris mustak teinud.Kuid käisime Padang Padang Beachil.See asub Legionist (linn kus meie hotell asub) umbes 40 minuti autosõidu kaugusel.Selleks kauplesime endale tänavalt autojuhi,kes küll algul tahtis päris korralikku summat saada.Kuid pärast kauplemist saime selle endale sobivaks.Kauplemise juures on hea nipp veel see,kui ta ei taha kuidagi hinda sulle sobivaks lasta,siis hakka lihtsalt ära kõndima ja suure tõenäosusega jookseb ta sulle järgi ja ütleb ok.Ja isegi kui ei jookse,leiad järgmiselt nurgalt uue autojuhi.Nii et no worries.Padang Padang Beach asub kaljude vahel.Sinna saamiseks pidime päris pikalt mööda treppe alla ronima - mis vahepeal olid päris kitsad käigud.Aga see oli seda väärt.Rand ise on päris pisike,kuid ilus.Ja just see,et ta asub kaljude vahel teeb temast nagu tõelise paradiisiranna.Kahjuks ei saa seal ka mööda ega ümber kohalikest "äriinimestest",kes sulle kõiksugu värki pähe üritavad määrida.
Kuna mul päevad päris sassis siin,siis ma ei oska täpselt öelda,mis päeval me midagi tegime:D.Nii et tuleb leppida sellega,etma üldistan natukene:D.
Vahepeal sai siis kohalik veekeskus ka üle vaadatud ja ära proovitud.Nimeks talle antud Waterbom.Ülilahe oli seal päeva sisustada.Kõiksugu torudest ja asjadest alla lasta.Mõnest sõitsid lihtsalt alla,mõnest sõitsid lamamismatiga ning mõnest suure kummirõngaga.Nii et supper.Ja päris najalkaid pilte on ka:D.Sõime seal grillitud maisi ja jõime smoothisid.Ja kui ma kunagi Eestisse tagasi jõuan,siis hakkan seal ka maisi grillima - no see oli lihtsalt supper hea.
Üks õhtu otsustasime ennast hellitada sushiga.Restoran oli päris suur ja omapärane.Ja hinnad meile väga sobivad.Sõime kuute erinevad sushit (igat erinevat oli omakorda 6 tükki),maitsesime karpi ja näksisime küpsetatud krevette.Kõrvale jõime pudeli veini,ja kõik kaks erinevat kokteili ning meil läks Eesti rahas 200 krooni nägu:).Suht supper on nii elada.Lubad endale mida tahad.See ongi puhkus:)
Lisaks kõigele eelnimetatule,vedeleme niisama basseinis palju ja tutvume linnaga.
Nii et supper.
Päikest ja rohkem naeru :)
Pole küll veel eelmist blogi jõudnud netti üles laadida,kuid sellegi poolest kirjutan uue arvutisse valmis juba.Hiljem korragaüles visata.
Nagu eelmises blogis korraks mainisin,siis kolisime uude hotelli.Nimeks tal Sus gottages II.Tuba ise selline tavaline jälle.Kuidbassein otse ukse ees - seal veedame päris palju aega.Ja ka hommikusöök on tasuta.Kuna me ei viitsi koguaeg oma kottidega uuthotelli otsida,siis veedame ülejäänud päevad siin.Täpselt hotelli kõrvalt avastasime restorani,kus hinnad ikka väga odavad ja toit maitsev.Nüüdseks siis juba mitu korda käinudseal.Esimest korda võtsin restoranis kolmekäigulise lõuna.Mis sisaldas krevetisalatit (päris pirakas oli),lihapraadi (väga maitsev)ja puuviljasalatit jäätisega ning jõin 1 õlle ja 2 värsket mahla.Ja kogu see kupatus kokku läks mulle Eesti rahas maksma 80 krooni.Suht hea või mis:D.Söön siin oma kaotatud 11 kilo ilusti tagasi:D.
Rand on meil ka siin suht lähedal,aga seal ujumas veel pole käinud.Kuna vulkaanituhk on ranna päris mustak teinud.Kuid käisime Padang Padang Beachil.See asub Legionist (linn kus meie hotell asub) umbes 40 minuti autosõidu kaugusel.Selleks kauplesime endale tänavalt autojuhi,kes küll algul tahtis päris korralikku summat saada.Kuid pärast kauplemist saime selle endale sobivaks.Kauplemise juures on hea nipp veel see,kui ta ei taha kuidagi hinda sulle sobivaks lasta,siis hakka lihtsalt ära kõndima ja suure tõenäosusega jookseb ta sulle järgi ja ütleb ok.Ja isegi kui ei jookse,leiad järgmiselt nurgalt uue autojuhi.Nii et no worries.Padang Padang Beach asub kaljude vahel.Sinna saamiseks pidime päris pikalt mööda treppe alla ronima - mis vahepeal olid päris kitsad käigud.Aga see oli seda väärt.Rand ise on päris pisike,kuid ilus.Ja just see,et ta asub kaljude vahel teeb temast nagu tõelise paradiisiranna.Kahjuks ei saa seal ka mööda ega ümber kohalikest "äriinimestest",kes sulle kõiksugu värki pähe üritavad määrida.
Kuna mul päevad päris sassis siin,siis ma ei oska täpselt öelda,mis päeval me midagi tegime:D.Nii et tuleb leppida sellega,etma üldistan natukene:D.
Vahepeal sai siis kohalik veekeskus ka üle vaadatud ja ära proovitud.Nimeks talle antud Waterbom.Ülilahe oli seal päeva sisustada.Kõiksugu torudest ja asjadest alla lasta.Mõnest sõitsid lihtsalt alla,mõnest sõitsid lamamismatiga ning mõnest suure kummirõngaga.Nii et supper.Ja päris najalkaid pilte on ka:D.Sõime seal grillitud maisi ja jõime smoothisid.Ja kui ma kunagi Eestisse tagasi jõuan,siis hakkan seal ka maisi grillima - no see oli lihtsalt supper hea.
Üks õhtu otsustasime ennast hellitada sushiga.Restoran oli päris suur ja omapärane.Ja hinnad meile väga sobivad.Sõime kuute erinevad sushit (igat erinevat oli omakorda 6 tükki),maitsesime karpi ja näksisime küpsetatud krevette.Kõrvale jõime pudeli veini,ja kõik kaks erinevat kokteili ning meil läks Eesti rahas 200 krooni nägu:).Suht supper on nii elada.Lubad endale mida tahad.See ongi puhkus:)
Lisaks kõigele eelnimetatule,vedeleme niisama basseinis palju ja tutvume linnaga.
Nii et supper.
Päikest ja rohkem naeru :)
Heips.
Ja siin me olemegi-ehk siis Balil.:)
Kuna Karrathas on ainult siselendude lennujaam,siis Balile lendamiseks pidime sõitma PortHeadlandi - umbes 250 km ülespoole.Kella seitsmest võtsime Anneka peale ja sõit võis alata.Võtsime selle tee ette oma Mitsuga.Port Headlandi ennast otsustasime avastada tagasitulles.Lennujaamas sujus kõik ilusasti,saime auto ka kuskile lennujaama hoovi parkida.Ainukeseks viperuseks oli lennu hilinemine,aga õnneks mitte väga palju.Lennuk ise oli umbes selline väike millisega me Tallinnast Frankfurti lendasime - Estonian airi oma.Aga plussiks siinseloli et pakuti süüa ja juua.Mitte küll midagi suurt - aga see sobis siiski,kuna meil kõigil olid selleks ajaks kõhud ikka väga tühjad.Maandudes pidime Bali lennujaamas endale Indoneesia viisa ostma.Sellega sai kohe selgeks ka,et siinne "rahapoliitika" tähendab palju kauplemist.Hindasid öeldakse ikka oma sisetunde võikliendi välimuse järgi.Meie kahe nädala viisa maksis 45 aussi dollarit ja meie kõrval olevateltinimestelt küsiti kahe nädala eest 50 aussi dollarit.Mida lähemale me lennujaama uksele jõudma hakkasime,seda"hirmsamaks" ja samas ka naljakamakshakkas asi muutuma.Kõigepealt tulid rahavahetus putkad.Töötajad olid pea ja kätega luugist väljas,ja proovisid igal võimalusel inimesi enda putka juurde meelitada.Putkasid oli umbes8 ja igas putkas mingi kolm töölist.Et päris naljakas oli vaadata kuidas nad kõik sealt luugivahelt rabelesid ja hüüdsid.:DJärgmine hetk tuli staari tunne peale,keda on inimesed lennujaama tervitama tulnud.Lennujaamaukse esine oli paksult inimesi täis,kõigil mingid sildid ja asjad kaelas.Nii kui jala uksevaheltvälja said,hakkasid nad kõik korraga sulle oma teenust pakkuma - kes oli takso- või lihtsaltautojuht,kes pakkus hotelli või mingit turismivärki.Nii et ainukesed sõnad mis me seal koguaegütlesime olid "no-no-no-no":DJärgmise šhoki saime liikluses.See liikluskultuur on väljaspool igasugust arvestust.Hotellisõites tundus algul koguaeg,et kohe toimub avarii,aga õnneks läks siiski kõik hästi.Ja peabtõdema,et kolme päeva jooksul ei ole tegelikult isegi ühtegi liiklusõnnetust näinud.Kuid siinei kasutata peegleid ega suunatulesid.Autoga lihtsalt sujuvalt "ujutakse"ühest reast teise.Kõrvalteelt peateele tulles ei viitsita seisma jääda,pressitakse kohe hooga vahele.Üldsetoimub sellist pressimist ja äkilist pidurdamist hästi palju.Ja siis muidugi need rolleri javõrri mehed ja naised.Need sõidavad igal pool.Autost möödutakse mõlemalt poolt,ühesuunaliseltänaval sõidavad rollerid mõlemat pidi jne.Seda kõike nähes,kandsime kohe mõtte auto rentidamaha.Aga õnneks on siin taksoga odav sõita,eriti kui kolmekesi koos koguaeg sõidame.
Esimese päeva veetsime natukese ümbrust uurides ja hotelli avastades.Ööbisime esimesed kaksööd Baleka Beach Hotelis.Alguses olid väikesed tõrked seal,aga muidu oli suht norm hotell.Korralik bassein ja basseinibaar.Aga tagasi sinna ei kipu.Nüüd siis oleme juba uues.:)Järgmistel päevadel oleme ka käinud linnaavastamas.Mõned üksikud asjad ka ostetud.šhopingpäevtuleb kunagi hiljem,kuna üritame kuidagi selle kauplemiste ja asjadega harjuda.Täna lähme siinset sushit proovima:).nämm-nämm.
Ma küll rääkisin šhokkidest ja asjadest,aga tegelikult on siin lahe.Ärge valesti aru saage:)
Aaaa...ja muidugi seda ka,et me ju miljonärid siin:D.Rahaühikud on siin nii suured.50,100 ja 500 on mündid ja siis tuleb paberraha 1000,5000,10000,20000,50000,100000.Ma arvan,et siin suuremat ka äkki,aga pole veel näinud.Ühe aussi dollari eest saab umb 7600 kohaliku. Ehk siissee raha arvutamine on siin päris keeruline.Kõigepealt peame hinna jagama 7600-ga ja siis korrutama 8-ga,et saada teada palju miski Eesti kroonides maksab:).
Ja eile maitsesime kollast arbuusi ja draakonivilja.Kollane arbuus oli täiega hea,aga draakonivilimeile ei maitsenud.Suht selline maitsetu oli nagu.Merca küll ütles,et keskelt läks magusamaks,aga ma nii kaugele ei jõudnud,saatsin ta suht kiiresti prügi sekka.
Mis siis ikka,kui miskit toimub üritan kirja panna.
Ükspäev lähme kohalikku veekeskust avastama ja veel on plaan mingiks pooleks päevaks auto,koos juhiga rentida ja saarepeal vaatamisväärsustega tutvuda.
Olge tublid.
Ja siin me olemegi-ehk siis Balil.:)
Kuna Karrathas on ainult siselendude lennujaam,siis Balile lendamiseks pidime sõitma PortHeadlandi - umbes 250 km ülespoole.Kella seitsmest võtsime Anneka peale ja sõit võis alata.Võtsime selle tee ette oma Mitsuga.Port Headlandi ennast otsustasime avastada tagasitulles.Lennujaamas sujus kõik ilusasti,saime auto ka kuskile lennujaama hoovi parkida.Ainukeseks viperuseks oli lennu hilinemine,aga õnneks mitte väga palju.Lennuk ise oli umbes selline väike millisega me Tallinnast Frankfurti lendasime - Estonian airi oma.Aga plussiks siinseloli et pakuti süüa ja juua.Mitte küll midagi suurt - aga see sobis siiski,kuna meil kõigil olid selleks ajaks kõhud ikka väga tühjad.Maandudes pidime Bali lennujaamas endale Indoneesia viisa ostma.Sellega sai kohe selgeks ka,et siinne "rahapoliitika" tähendab palju kauplemist.Hindasid öeldakse ikka oma sisetunde võikliendi välimuse järgi.Meie kahe nädala viisa maksis 45 aussi dollarit ja meie kõrval olevateltinimestelt küsiti kahe nädala eest 50 aussi dollarit.Mida lähemale me lennujaama uksele jõudma hakkasime,seda"hirmsamaks" ja samas ka naljakamakshakkas asi muutuma.Kõigepealt tulid rahavahetus putkad.Töötajad olid pea ja kätega luugist väljas,ja proovisid igal võimalusel inimesi enda putka juurde meelitada.Putkasid oli umbes8 ja igas putkas mingi kolm töölist.Et päris naljakas oli vaadata kuidas nad kõik sealt luugivahelt rabelesid ja hüüdsid.:DJärgmine hetk tuli staari tunne peale,keda on inimesed lennujaama tervitama tulnud.Lennujaamaukse esine oli paksult inimesi täis,kõigil mingid sildid ja asjad kaelas.Nii kui jala uksevaheltvälja said,hakkasid nad kõik korraga sulle oma teenust pakkuma - kes oli takso- või lihtsaltautojuht,kes pakkus hotelli või mingit turismivärki.Nii et ainukesed sõnad mis me seal koguaegütlesime olid "no-no-no-no":DJärgmise šhoki saime liikluses.See liikluskultuur on väljaspool igasugust arvestust.Hotellisõites tundus algul koguaeg,et kohe toimub avarii,aga õnneks läks siiski kõik hästi.Ja peabtõdema,et kolme päeva jooksul ei ole tegelikult isegi ühtegi liiklusõnnetust näinud.Kuid siinei kasutata peegleid ega suunatulesid.Autoga lihtsalt sujuvalt "ujutakse"ühest reast teise.Kõrvalteelt peateele tulles ei viitsita seisma jääda,pressitakse kohe hooga vahele.Üldsetoimub sellist pressimist ja äkilist pidurdamist hästi palju.Ja siis muidugi need rolleri javõrri mehed ja naised.Need sõidavad igal pool.Autost möödutakse mõlemalt poolt,ühesuunaliseltänaval sõidavad rollerid mõlemat pidi jne.Seda kõike nähes,kandsime kohe mõtte auto rentidamaha.Aga õnneks on siin taksoga odav sõita,eriti kui kolmekesi koos koguaeg sõidame.
Esimese päeva veetsime natukese ümbrust uurides ja hotelli avastades.Ööbisime esimesed kaksööd Baleka Beach Hotelis.Alguses olid väikesed tõrked seal,aga muidu oli suht norm hotell.Korralik bassein ja basseinibaar.Aga tagasi sinna ei kipu.Nüüd siis oleme juba uues.:)Järgmistel päevadel oleme ka käinud linnaavastamas.Mõned üksikud asjad ka ostetud.šhopingpäevtuleb kunagi hiljem,kuna üritame kuidagi selle kauplemiste ja asjadega harjuda.Täna lähme siinset sushit proovima:).nämm-nämm.
Ma küll rääkisin šhokkidest ja asjadest,aga tegelikult on siin lahe.Ärge valesti aru saage:)
Aaaa...ja muidugi seda ka,et me ju miljonärid siin:D.Rahaühikud on siin nii suured.50,100 ja 500 on mündid ja siis tuleb paberraha 1000,5000,10000,20000,50000,100000.Ma arvan,et siin suuremat ka äkki,aga pole veel näinud.Ühe aussi dollari eest saab umb 7600 kohaliku. Ehk siissee raha arvutamine on siin päris keeruline.Kõigepealt peame hinna jagama 7600-ga ja siis korrutama 8-ga,et saada teada palju miski Eesti kroonides maksab:).
Ja eile maitsesime kollast arbuusi ja draakonivilja.Kollane arbuus oli täiega hea,aga draakonivilimeile ei maitsenud.Suht selline maitsetu oli nagu.Merca küll ütles,et keskelt läks magusamaks,aga ma nii kaugele ei jõudnud,saatsin ta suht kiiresti prügi sekka.
Mis siis ikka,kui miskit toimub üritan kirja panna.
Ükspäev lähme kohalikku veekeskust avastama ja veel on plaan mingiks pooleks päevaks auto,koos juhiga rentida ja saarepeal vaatamisväärsustega tutvuda.
Olge tublid.
Friday, March 6, 2009
Tsau-tsau
Nonii..vahepeal siis kogunenud palju uudiseid.
Esiteks - saime endale kodu. Esimesel päeval,kui kaubanduskeskusesse kuulutus üles läks,siis õhtul helistati meile ja pakutituba rentida.[nii et meie 5.50doltsi ei läinud raisku:D]Järgmisel päeval käisimegi seda vaatamas ja juba kaugelt sai selgeks et see sobib meile.Aga kuna toas olid veel teiste asjad sees,saime järgmisel nädalal alles sissekolida.Nüüdseks oleme 4 öödsiin veetnud.Ja krt, arvasin küll,et voodis magan nagu väike laps,aga alguses oli päris "ebamugav".Ehk siis autos magamisegaliiga ära harjunud:D.Nüüd siis juba vaikselt harjume ümber. Maja ise on nii seest kui väljast supper.Lisaks on hoovis suur-suur bassein:P...mõnus.
Austraalias ongi kuum teema see,et kui inimestel jääb mõni tuba majas tühjaks,siis renditakse välja see - teenitakse lisa-raha.Siin ei tahetud mitte mingeid andmeid ega asju meie kohta.Juba esimesel päeval jäime Mercaga lihtsalt kahekesi majja,kuna pererahvas läheb väga vara tööle.Usaldavad päris palju. Eestis ei kujutaks ette seda:P.
Vahepeal olen aastakese vanemaks ka saanud.Loodan et siis ikka suured peod Eestis maha pidasite.Ise võin saladuskatteall öelda,et pole mitte üldse seda tähistanud,aga seda põhjusega.Ja selleks ilusaks põhjuseks on see,et juba homme hommikulsõidame Balile.Ja tähistame minu ja Anneka sünnat seal - ja korralikult:D. Bali on väike Indoneesia paradiisisaar:).Nii etei jõua juba ära oodata. Raki ütles hästi sellepeale - "et teil läheb ikka väga hästi - puhkusel olles,lähed veel omakorda puhkusele".:D
Ennem koju sisse kolimist,õnnestus siinsete eestlastega väike pidu ka maha pidada ehk siis pargis juttu ajada ja veini ningõlut juua.Ja meid oli väikelinna kohta üllatavalt palju koos - seitse eestlast.Ja peab tunnitama et sai järgmine päev ka esimese Austraalia pohmaka ära tunda.Hehe:D.Aga vähemalt oli tore tutvuda uute inimestega.
Ja et ikka väikelinnas igav ei hakkaks,siis vahelduva-eduga teeme ise enda elu huvitavamaks. Näiteks üks hommik,kui me veel kodutud olime:D,läksime pesema ja ma kogemata unustasin autovõtmed autosse. Uksed panime muidugi ilusasti lukku:D.Nii me siis seal mingiaeg jooksime lolli näoga ümber auto,endal juba vaikselt tööle kiire:D.Vahepeal oligi juba mõte,et tuleb klaas sisse lüüa,aga rahast hakkas kahju:D.Lõpuks õnnestus mul väike pragu aknale sisse saada ning hambahari vahele lükata.Selle abiga kangutasin nii palju,et sain näpud vahele ja siis kogu keha raskusega tõmbasin klaasi niipaljuall,et Mercal mahtus käsi sisse ja ta sai ukse lahti teha. Lõpp hea kõik hea:D.Ja isegi klaas töötab ilusasti pärast seda.
Ja muidugi mingeid spetsiifilisi asju väikeses linnas otsida on väga raske.Ehk siis meie puhul immopuldile patakat.Sellekstuli sõita ja käia läbi umbes 15 poodi nii,et autot vahepeal välja ei sureta:P.Aga õnneks jälle - lõpp hea,kõik hea:).'
Tervitused kõigile.
Päikest ja kõike muud head.
Smile=)
Nonii..vahepeal siis kogunenud palju uudiseid.
Esiteks - saime endale kodu. Esimesel päeval,kui kaubanduskeskusesse kuulutus üles läks,siis õhtul helistati meile ja pakutituba rentida.[nii et meie 5.50doltsi ei läinud raisku:D]Järgmisel päeval käisimegi seda vaatamas ja juba kaugelt sai selgeks et see sobib meile.Aga kuna toas olid veel teiste asjad sees,saime järgmisel nädalal alles sissekolida.Nüüdseks oleme 4 öödsiin veetnud.Ja krt, arvasin küll,et voodis magan nagu väike laps,aga alguses oli päris "ebamugav".Ehk siis autos magamisegaliiga ära harjunud:D.Nüüd siis juba vaikselt harjume ümber. Maja ise on nii seest kui väljast supper.Lisaks on hoovis suur-suur bassein:P...mõnus.
Austraalias ongi kuum teema see,et kui inimestel jääb mõni tuba majas tühjaks,siis renditakse välja see - teenitakse lisa-raha.Siin ei tahetud mitte mingeid andmeid ega asju meie kohta.Juba esimesel päeval jäime Mercaga lihtsalt kahekesi majja,kuna pererahvas läheb väga vara tööle.Usaldavad päris palju. Eestis ei kujutaks ette seda:P.
Vahepeal olen aastakese vanemaks ka saanud.Loodan et siis ikka suured peod Eestis maha pidasite.Ise võin saladuskatteall öelda,et pole mitte üldse seda tähistanud,aga seda põhjusega.Ja selleks ilusaks põhjuseks on see,et juba homme hommikulsõidame Balile.Ja tähistame minu ja Anneka sünnat seal - ja korralikult:D. Bali on väike Indoneesia paradiisisaar:).Nii etei jõua juba ära oodata. Raki ütles hästi sellepeale - "et teil läheb ikka väga hästi - puhkusel olles,lähed veel omakorda puhkusele".:D
Ennem koju sisse kolimist,õnnestus siinsete eestlastega väike pidu ka maha pidada ehk siis pargis juttu ajada ja veini ningõlut juua.Ja meid oli väikelinna kohta üllatavalt palju koos - seitse eestlast.Ja peab tunnitama et sai järgmine päev ka esimese Austraalia pohmaka ära tunda.Hehe:D.Aga vähemalt oli tore tutvuda uute inimestega.
Ja et ikka väikelinnas igav ei hakkaks,siis vahelduva-eduga teeme ise enda elu huvitavamaks. Näiteks üks hommik,kui me veel kodutud olime:D,läksime pesema ja ma kogemata unustasin autovõtmed autosse. Uksed panime muidugi ilusasti lukku:D.Nii me siis seal mingiaeg jooksime lolli näoga ümber auto,endal juba vaikselt tööle kiire:D.Vahepeal oligi juba mõte,et tuleb klaas sisse lüüa,aga rahast hakkas kahju:D.Lõpuks õnnestus mul väike pragu aknale sisse saada ning hambahari vahele lükata.Selle abiga kangutasin nii palju,et sain näpud vahele ja siis kogu keha raskusega tõmbasin klaasi niipaljuall,et Mercal mahtus käsi sisse ja ta sai ukse lahti teha. Lõpp hea kõik hea:D.Ja isegi klaas töötab ilusasti pärast seda.
Ja muidugi mingeid spetsiifilisi asju väikeses linnas otsida on väga raske.Ehk siis meie puhul immopuldile patakat.Sellekstuli sõita ja käia läbi umbes 15 poodi nii,et autot vahepeal välja ei sureta:P.Aga õnneks jälle - lõpp hea,kõik hea:).'
Tervitused kõigile.
Päikest ja kõike muud head.
Smile=)
Subscribe to:
Posts (Atom)
