Tsauuu.


Olen jälle suutnud ennast arvuti ette vedada,sooviga blogi täiendada.Laiskuse ja ajanappuse tõttu pole seda varem jõudnud teha.Ja nii ununeb päris palju ära,kui koguaeg toimetad miskit.Nii et ma nüüd üritan oma ajusoppides natukese ringi tuhnida ja miskit kirja panna.Krt ma ei kujutaks ette,kui blogi ei kirjutaks,siis ma ei mäletaks pooli asju enam,kui Eestisse tagasi tuleksin.

Nüüdseks oleme tagasi Karrathas ja teeme jälle hoogsalt tööd.Aga mitte sellest ma ei tahtnudteile täna kirjutada,vaid Bali viimastest päevadest.

Rannas lebotades saime tuttavaks kohalikuga,kelle nimi oli Wayan.Temalt saime erinevat infot Bali kohta ning käisime klubisid ja "restorane" avastamas.Restoranid panin jutumärkidesse sellepärast,et need olid sellised tagasihoidlikud väikesed söögikohad peamiselt kohalikele,kus olid ikka väga odavad hinnad.Kuna Wayanil oli ameteid 1001,siis õnnestus meil tema kaudu ka Bali tripile saada.Kui ma oma põlve pärast ei kardaks nii palju,siis oleks isegi surfamist õppida saanud.Nii et seekord suutsin veel ei öelda.Aga nüüd lähemalt meie tripist.Pärast hommiku-sööki hotellis korjati meid peale ja tripp võis alata.Esimest peatust ei pidanud kaua ootama.Meid viidi vaatama kohalike etendust,mis rääkis hea ja kurja võitlusest ja mis oli kohalikele ajalooliselt tähtis.Nimeks oli sellel Barong & Kris Dance.See oli omapärane ja lahe,isegi naljakas.Kuigi Wayan ütles,et me väga ei naeraks seal.Aga kuna teistele etenduse vaatajatele seda polnud vist öeldud,siis naerdi seal päris korralikult.Tegelased olid erinevates lahedates kostüümides ja lava kõrval mängisid laivis muusikud pille.Ja kuna me saime ingliskeelse etenduse sisuseletuse,siis saime isegi enam vähem aru,mis toimus.Edasise suuna võtsime kohalikku käsitöötehasesse,mis oli Balil ainuke,kus värviti käsitsi siidi ning joonistati sellele mustrit.Huvilised said jalutada ja vaadata,kuidas kohalikud siidile mustreid tegid ja hiljem poest endale meeneid osta.Päris pikk ja aeganõudev protsess on see siidimustrite tegemine.Järgmiseks peatuseks oli "hõbedatehas".Mis oli küll rohkem suur pood,mille tagahoovis oli väike putkake,kus üks mees meie tuleku peale hakkas kiiresti ennast liigutama.Tegelikult oli päris huvitav kuulata,kuida hõbedat töödeldi erinevat moodi ennem,kui nendest hakati midagi valmistama.Hõbedameister valmistas parajasti kõrvarõngast,mille tegemine algusest lõpuni pidavat võtma umbes kaks nädalat.Loomulikult ei olnud see selline tavaline pisike kõrvarõngas nagu me eestlased kanname.See oli umbes kümme korda suurem ja kõiksuguste erinevate nikerdustega.Ja aparaadid ning abivahendid millega ta seda tegi,ei olnud just kaasaegsed.Kui ta kuumutas kahte erinevat hõbedatükki omavahel kokku,siis ta pidi samalajal jalaga hapniku peale pumpama,et leek ära ei kustuks.Kokkuvõttes on nad väga osavad.Piisavalt hõbeda valmistamist jälgitud,liikusime poodi,et seal valmis asju vaadata.Kuid arvake kaks korda,kas meil see õnnestus.Loomulikult mitte,kohe poodi sisse jõudes,lendas meile natti müüja,kes hakkas erinevaid asju pakkuma.Nii me sealt kiiresti minema põgenesimegi.Kuigi oleks tahtnud rahulikult ringivaadata,sest seal oli päris ilusaid ja huvitavaid asju.Näiteks hõbedast helikopter ja mootorratas ning hobukaarik ja kitarr olid asjad mida jõudsime kiiruga silmitseda.Hopsti autosse ja suund põhjapoole.järgmine peatus tõotas tulla "magus" ja nii see ka oli.Monkey Forrest ehk ahvimets.Ei oleks osanud arvatagi,et see nimi ennast ära tõestab.Arvasin et näeme kõrgel puude otsas mõnda ahvi.Kuid õnneks see ei vastanud minu eelarvamusele.Ma arvan,kui ma ütlen,et seal oli ahve sadu või lausa tuhat,siis ma ei valeta.Neid oli kõikjal - puudel,teepeal,teekõrval - kes peesitas niisama,kes puhastas kaaslast,kes kaklesid omavahel,kes imeta beebit jne.Kuid põhiline,kui sa võtsid banaani välja,siis nad jätsid oma tegevuse pooleli ja ronisid mööda sind üles,et banaan kätte saada.Mõnel võimukamal oli lausa kolm banaani korraga süüa.Banaane müüdi ennem metsa sisenemist.Lisaks ahvidele olid seal ilusad sillad,erinevd kujud ja üldse ilus "dzungliline" loodus. Nii et inimesed,kes on ahvi ainult puuris näinud,nendel on seal kindlasti lahe ja huvitav.Järgmise peatuse tegime astmeliste riisiterrasside juures.No tõeliselt ilus vaade.Lisaks olid külalistele vaate nautimiseks ehitatud pambusest ja pilliroost katusealused,kus maitsesime noorekookose piima.Mis oli täitsa joodav,kuid seda on ühe inimese kohta kookoses liiga palju.Edasi võtsime tee kõrgustesse,et näha vulkaani.Kuna kõhud olid ka juba päris tühjaks läinud,siis üles jõudes tegime esimesena söögipeatuse.See oli kõige kõrgemal ja ilusama vaatega kohas lõuna minu jaoks.Tegemist oli buffe tüüpi restoraniga,mis asus 1100 meetri kõrgusel ja kust avanes vaade vulkaanile,mägijärvele ja mägedele.Kui on juba buffelaud,siis ei saa ju inimesemoodi süüa:D.Nii me seal ennast täis pugisime kõigest heast ja paremast.Magustoiduks maitsesin esimest korda snake skin fruiti ja lynchi.(vabandan,aga ma ei oska sede viimast puuvilja õigesti kirjutada).Esimene oli mõnusalt hapukas ja meenutas täiega midagi,aga ma ei suutnud väljamõelda mida ja teine oli sellie värske.Ehk siis mulle maitsesid mõlemad.Ja see snake skin fruit meenutas ärakooritul suurt küüslauguküünt.Tagasiteel tegime peatuse "kohvitehases".Kus praeti ja valmistati kohvi ja turistid said seda maitsta.Kõige suuremaks üllatuseks minu jaoks olid seal loomad,kellele antakse kohviubasid süüa ja siis nad kakavad need välja.Ning nende väljaheitest valmistatakse kallist kohvi.Uskumatu või mis:P.Ja viimase peatuse tegime elevandikoopa juures.Mis ei olnud midagi väga erilist.Lihtsalt koobas,kus sees oli altar.
Ja kahupea nagu ma olen,unustasin mainida et käisime templis ka.Mina algul arvasin,et see mingi suur kivistehitis,kuhu peame sisse minema.Aga jälle panin puusse.See oli lahtine ala,kus oli erinevad altarid ja asjad:D.Et sisse saada,pidime pikad rätikud ümber panema,et põlved ja jalad kaetud oleksid.Lisaks on neil seal pühavesi.Pered tulevad,panevad oma asjad kuskile nurka,võtavad riidest lahti (mitte päris paljaks) ja lähevad basseini,kus on pühavesi ja palju teisi inimesi.Nii nad seal ennast kastavad ja leotavad mitu tundi.Osad inimesed tulid ikka täiesti värisedes sealt lõpuks välja.

Ja kogu selle tripi me võtsime ette päeval,kui kohalikel olid jõulud.Neil ei ole jõuluvana,selle uurisime ka välja.:D

Lisaks sellele lahedale tripile,käisime veel jaapani restoranis erinevaid roogasid proovimas ja maiustasime hoteli lähedal olevas Bambu restoranis.Nautisime basseinimõnusid ja maitsesime arakki,külastasime klubisid ja ostsime suveniire.Millest üks pildialbum meil Austraalia piiril ära võeti,kuna seal pidavat olema mingi väga ohtlik puit,mis kannab viirusi edasi.Kahju,ilus oli see.

Kirjutasin paraja kirjandi valmis.Nii et tore kui keegi viitsis läbi lugeda ja jõudis siiani.Äitähhh:)


Bye-Bye :) :) :) :) :)